Nüüd on ka Riigikogu menetluses eelnõu, mis võimaldab vajadusel lähenemiskeeldu rakendada ka Eesti õigusruumis. Pole ju meilgi haruldased perevägivallast välja kasvanud juhtumid, kus endine abikaasa tungib oma eksnaise või -mehe ruumidesse ja laamendab seal. Või terroriseerib teda tänaval või saadab talle mitmesuguseid ähvarduskirju jne. Harvad pole ka juhud, kus vaatamata kohtuotsusele, kelle juurde jääb laps vanemate lahutamise järel, püüab teine vanem teda koolist või lasteaiast salaja enda juurde viia.
Kohtu ülesanne
Juba meie võlaõigusseadus keelab teise isiku suhtes kahju õigusvastase tekitamise või sellega ähvardamise. Selle alusel võib nüüd eelnõu kohaselt kohus kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks kohaldada süüdimõistetule lähenemisekeelu tähtajaga kuni 3 aastat. Millest see lähenemiskeeld süüdimõistetut just hoidumast kohustab, sõltub konkreetsetest asjaoludest. Näiteks võidakse tal keelata teatud toimingute tegemine või teatud isikutega suhtlemine. Kui vaja, võib kohus kasvõi konkreetsete meetritega määrata ära kauguse, milleni võib süüalune kanatanu suhtes läheneda.
Alati ei pruugi kannatanu ise aduda lähenemisekeelu kohaldamise vajalikkust ega oska seda võib-olla ka kohtult taotleda. Et asi siiski otsustamata ei jääks, on eelnõuga täiendatud kohtuotsuse tegemisel lahendamisele kuuluvaid küsimus ja kohtule antud kohustus iga kord isiku süüdimõistmise korral otsustada ka tema suhtes lähenemisekeelu kohaldamise vajadus.
Ajutine lähenemisekeeld
Mõnikord võib aga tõusetuda vajadus kohaldada isiku suhtes lähenemisekeeldu koheselt, juba kriminaalasja uurimise käigus, ilma kohtuotsust ära ootamata. Selleks puhuks on eelnõuga täiendatud kriminaalmenetluse seadustikku eraldi paragrahviga, mis räägib ajutisest lähenemiskeelust. Nimelt võidakse kahtlustatavale või süüdistatavale prokuratuuri taotlusel ja kohtuniku määruse alusel panna kohustus mitte viibida kohtu poolt määratud paikades, mitte läheneda teatud isikutele ega nendega suhelda. Võib loota, et see aitab vähendada olukordi kus süüdlane kuriteo sooritamise järel üritab kannatanut või tunnistajat mõjutada valeütluste andmisele.
Isikuvastase või alaealise vastu toime pandud kuriteos võib aga kahtlustatava või süüdistatava suhtes kohaldada ajutist lähenemiskeeldu kannatanu nõusolekul tema eraelu või muude isikuõiguste kaitseks. Seda aga vaid siis kui nii prokurör kui kohtunik on arvamusel, et süüdlane võib jätkata kuritegude toime panemist.
Mis aga juhtub, kui süüdlane ajutist lähenemiskeeldu rikub? Vastus on siin lühike, see on aluseks tema vahi alla võtmiseks.
Kindlasti toob iga uus asi endaga kaasa probleeme. Ilmselt ei ole teisiti ka kohtu poolt lähenemiskeelu rakendamisega. Selle küsimuse otsustamine ei tohi muutuda formaalseks, vaid peab olema sisuline ja põhjendatud. Sõltub see aga eelkõige meie uurimis- ja kohtupraktika kvaliteedist. Seadusandja ülesanne on aga eelkõige kehtestada vastavad võimalused.
VÄINO LINDE
Riigikogu õiguskomisjoni esimees, Reformierakond
