Tänavune ebaharilik talv tõstis teede küsimuse sujuvalt üle uudisekünnise juba kuid varem. Kruusateed muutuvad paremaks ennekõike siis, kui need saavad kõvakatte. Osaliselt tuleb loota riigi abile, kuid ka vallad peavad omalt poolt õla alla panema. Kõik sõltub avalikust huvist, sellest, kui palju üht või teist teelõiku kasutatakse ning kui mitut inimest see puudutab.
Jõgeva valla abivallavanem Mati Kepp rääkis, et paljuski on otsustamise taga maanteeamet ja laiem olukord lõunaregioonis, kuhu Jõgevamaa, sealhulgas Jõgeva vald, kuulub. Kui lõunaregioonile tuleb lisafinantseerimine, on lootust enam. „Suurem häda on Kagu-Eestis ja kui palju üldse meile jagub, on küsimus,” sõnas Kepp. „Pingerida hädavajalikkuse kohta on Torma ja Palamuse pool selge, Jõgeva pool tuleb veel vajadused üle vaadata. Maanteeametile on infomatsioon edastatud.“ Kepp ütles, et kõige suurem murekoht on n-ö Kirikutee, mis Tormast hakkab ja on äärmiselt ebaühtlane, sel on nii kattega kui ka katteta lõike.
Lootust kõvakattele on
„Maanteeameti poolt vaadatuna on kattega ja katte all olevaid teid pooleks. Samuti on lugu valla teedega. Selge on see, et olukord on kohati hull,“ möönis abivallavanem.
Maanteeamet küsib vallavalitsuselt, millised on valla eelistused ja loomulikult ei ole see nii, et kõik, mis välja käidud, ka kohe teoks saab. Kuid tõenäosus, et nii läheb, on samas suur. Samuti on oodata, et asutakse nii mõnegi teelõigu liiklustihedust mõõtma, et siis otsustada, mida ja millal ette võtta.
„Erateedel on hädalisi küll, kuhu avalikku raha alla panna ei saa,“ ütles Kepp ja lisas, et siis peab olema suurem avalik huvi ning mitu elamist taga. „See on eeldus, et volikogu saab otsuse vastu võtta. „Kui on üks-kaks majapidamist, peavad inimesed ise hakkama saama, on oma arvamuse avaldanud ka õiguskantsler. Iga pere peaks kaaluma, kas seal on võimalik elada ja liigelda. Et poleks nii, et minnakse kaugele metsa elama ja riik või vald peaks seal asjad korda ajama. Inimene peab sellega arvestama. Neid inimesi, kes on kurtmas käinud, on kümmekond. Valla teedel raha napib. Kui ütleme piltlikult, et teeremondiks kulub raha näiteks 100 ühikut, siis meile tuleb riigilt 60–70 ühikut, sellega on raske nõustuda. Ka muude asjadega on tihti nii, et arvatakse, et omavalitsus peab tegema, ainult raha jääb selle jaoks pigem vähemaks ja ega seda ka kuskilt juurde ei tule. Üksikisiku tulumaks – see ei kata kulusid.“
Metsavedu häiritud
Halbadest ilmaoludest hoolimata peetakse Mustvee valla kruusateede üldist seisu heaks. Riigile kuuluvad kruusateed on hööveldatud, valla kruusateed on samuti heas seisus. Mustvee abivallavanema Koit Prantsu sõnul on halvemas seisus need teed, mis ei ole kaua kruusa juurde saanud. „See talv toobki hästi esile kruusateede remondivajaduse,“ rääkis Prants. „Kuna metsas on olud ebasoodsad, on metsavedajate surve valla teid kasutada väiksem.
Mustvee vallas kasutab ühiskondlik transport üldjuhul riigi kõrvalmaanteid, mis on normaalses olukorras. „Erateede seisund on kindlasti kõikuv, siiani oleme saanud kodule juurdepääsu halbade tingimuste kohta vaid ühe teate,” ütles abivallavanem.
Maanteeameti kruusateede teehoiukava järgi on Mustvee vallas 2021. aastal kavas pinnata Kalma-Avinurme tee, vajadus katta kruusateed tolmuvaba kattega on kindlasti suurem, paljud vallas paiknevad kõrvalmaanteed on veel kruusakattega.
Lumi tasandaks teed
Põltsamaa kruusateede olukord on praegu kehvavõitu, leidis Põltsamaa valla teedespetsialist Aivar Aigro. „Ilmaolud on sellised, et kogu aeg sajab ja vesi on tee muldesse sisse imbunud ning teed pehmeks teinud,“ rääkis Aigro. „Kui tee on pealt märg ja vett täis, pole hööveldamisest kasu. Teeb asja veel hullemaks.“
Ühiskondlik transport liigub samuti kindlamatel teedel ja bussijuhid saavad Põltsamaa valla teedel hakkama. Nurinat küll on, sest teed on aukus ja vett täis. Võimaluste piires on teedele purustatud kruusa peale veetud.
Nii nagu teisteski valdades, hoolitseb maanteeamet riigi ja valla teede eest ja on teada, et kolm teelõiku peaks sel aastal mustkatte saama. Üks lõik on Umbusis, teine Lahaveres ja kolmas Puiatus. Aigro leidis, et kõvakatte olemasolu leevendaks olukorda, vesi valguks kiiremini tee pealt ära ega imenduks muldesse.
Kõige murelikum olukord on Aigro sõnul kindlasti erateedel, sest nende eest peab hoolitsema omanik. Paljud teed on põlluvaheteed, mis on vihmaga raskesti läbitavad. „Võimaluste piires on vald inimestele vastu tulnud ja aidanud. Abi on vajanud kümmekond inimest.“
Teedespetsialist leiab, et külm võiks olukorda leevendada ning parandada tee kandevõimet. Eriti hea oleks see, kui tuleks maha lumi, mida lükates konarused täidetaks ja tee silutaks.
INDREK SARAPUU
