|
|
Eelmise nädala lõpus lõppesid tööd Laeva jõe tervendamise projektiga, mille tulemusena peaks paranema jõe ökoloogiline seisund ja vee kvaliteet ning ajapikku kujunema soodsamad elutingimused jõevähile, karpidele ja kaladele. Suureneb ka jõe ja selle ümbruse puhkeväärtus. |
Taotluse korrastada Laeva jõgi esitas Jõgeva Maaparandusbüroo. Maaparandusbüroo juhataja Ilmar Tupitsa sõnul on projektist kasu saanud kõik, kes jõe valgalal toimetamas. Põllumehed saavad soovi korral käivitada maaparandussüsteemide korrastusprojektid. Veel on võimalik rajada Laeva jõe äärde puhkekomplekse.
Jõest sai puhtaks ligi
Projekt hõlmas jõe ülemjooksu, kokku
Aluseks oli projekteerimisbüroos Maa ja Vesi koostatud eelprojekt. Põhitöö tegi aktsiaselts Siimel koos oma partneritega.
Suurendamaks jõe eriilmelisust ja parandamaks vee kvaliteeti, rajati maaparandussüsteemide piirkonna sirgetele ja lagedatele lõikudele sälkkärestikke ning väikseid ülevoole. Voolusängi paigaldati üksikuid kive ja kivirühmi.
Märgala eksperdi, praegu keskkonnaameti Tartu-Jõgeva regiooni looduskasutuse spetsialisti ametit pidava Kai Kimmeli sõnul kitsendavad kivid voolusängi, muudavad voolu suunda ja vee segunemist, nii suureneb pikkamööda ka jõe ja selle elupaikade mitmekesisus. Kivide ümbrus ja servaalused tühimikud sobivad varjeteks jõevähile, jõeforellile ja väiksematele kaladele.
Vähendamaks orgaaniliste setete koormust jões, tõsteti mitmes kohas setteid välja, seejuures kaldakuju muutmata, samuti raiuti jõeängist ja kaldalt valikuliselt võsa ja puid. Välja tõsteti ka kopratammid ja jõkke langenud risu.
Jõkke suubuvatele kraavidele ehitati settebasseinid. Jõele rajatakse tõkendkärestik, mille abil suunatakse vesi suurvee ajal soodsas asukohas luhale, kus need ladestuvad.
Lisaks rajati Koogi ja Veski paisjärvele
Kassinurme allikatest algavat Laeva jõge saadavad ülemjooksul põllud, metsad ja kuivendatud sood, jõgi ise on aga valdavalt süvendatud ja õgvendatud.
“Looduslikku loogelist sängi on vaid viie-kuue kilomeetri ulatuses keskjooksul,” rääkis Kai Kimmel.
Selle projekti ja varasemate kogemuste toel osaleb Jõgeva Maaparandusbüroo Kesk-Balti INTERREG IV A (partnerid Soomest ja Lätist) kolm aastat kestva projekti käivitamise protsessis, mille eesmärgiks on leida ja testida valgalade veemajanduse kohaliku planeerimise efektiivsemaid lahendusi.
Laeva jõe projekt algas mullu detsembris.
Jõgeva Maaparandusbüroo eestvõttel on varasematel aastatel tehtud tervendustöid Amme ja Kullavere jõel ning mitmetel väiksematel vooluveekogudel. Järgmisena on plaanis korrastada Umbusi jõge.
Amme ja Kullavere jõe tervendustööd
*Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastatud projekti raames tegi Siimel Amme jõel 2005. aasta suvel ligemale miljoni krooni eest mitmesuguseid jõe ja kalda seisundit ning veeloomastiku elamistingimusi parandavaid töid
* Amme jõe korrastamine aitas kaasa mitme Vooremaa järve seisundi parandamisele, sest jõgi algab Kuremaa järvest ning voolab läbi Kaiavere ja Elistvere järve
*Projekti raames puhastati jõe voolusäng sinna langenud puidust ja prahist, rajati jõele pais- ja puistangkärestikke ning kalakoelmuid, valgalalt sisse tulevate kraavide suudmesse rajati settetiike
*Remonditi Kuremaa ja Kaiavere järve regulaator ning rajati Kaiaverre looduslikust materjalist keskkonnasõbralik tamm
*Kullavere jõe korrastustööd läksid maksma 3,2 miljonit krooni
*Kullavere jõe 15-kilomeetrisel lõigul rajati projekti käigus eri tüüpi paiskärestikke, remonditi paise, puhastati jõepõhja ja truupe
*Voore ja Rääbise vahel puhastati jõe kallas võsast ning rajati sinna nelja kilomeetri pikkune kallasrada, millel saab jalutada ning maastikusõidukiga liigelda
*Kullavere jõe äärde rajati ka kalade ja vähkide talvitustiik
iii
HELVE LAASIK
