Tervisekaitsespetsialistid kinnitavad, et oluline on investeerida inimeste tervisesse, tagada tervislik elukeskkond, kus puuduks häiriv müra, oleks tagatud õhu ja vee kvaliteet, tööl ja ka väljaspool tööd poleks karta vigastusi jne.
Laenu tuleb võtta
Nüüd tagasi loo alguse juurde. Kui mult küsitakse, miks ma hääletasin linnavolikogus 2005. aasta rekonstrueeritavate täiendavate objektide kinnitamise ja selleks laenu võtmise vastu, siis vastan, et küsimus pole selles, kas Jõgeva linnale on veemajandusobjektide, kesklinna pargi, Piiri pargi, ohutult raudtee ületamist võimaldava rajatise, muusikakooli, linnaraamatukogu jt. objektide rekonstrueerimine vajalik. Kindlasti on.
Hääletasin niimoodi, sest minu arvates on linnavalitsusel kodutöö tegemata, seisukohad ei ole selged, valijatega pole piisavalt nõu peetud. Kas me tõesti vajame kesklinna parki purskkaevu, mille maksumus on 600 000 – 650 000 krooni, või saab sinna ilusa veesilma ka odavamalt rajada?
Miks ei ole veemajandusobjektide rekonstrueerimisprojektid esitatud õigeaegselt, et rahalaev ka ilma laenuta linna jõuaks? Jõgeva vajab tõesti kaasaegset staadioni, kuid kas 25-26 miljonit maksva staadioni rajamine on meile jõukohane? Kuidas seda staadioni sisse tooma panna või ära majandada? Kust võtta laenu tagasimaksmiseks raha, kui 2007. aastal valitava Riigikogu uus koosseis otsustab 2008. aasta riigieelarves rahapaigutuse teisiti? Sellisteks juhtumiteks peame valmis olema.
Linn ei tohiks kapselduda
Aastate jooksul on süvenenud inimese ja raudtee “kokkupõrked” ning mureks on, kuidas ohutult ja õigel ajal pääseda reisirongile, kui parajasti tuhiseb ette kaubarong ja jääb seisma just seal, kus on ülekäigurada. Pole ka ime, sest kaubavahetus kasvab ja järjest pikemaks on läinud ka kaubarongid. Ei saa lapsed kooli ega soovijad reisirongile.
Nüüd tuleb valida, kas ehitada tunnel või ülekäigusild. Mõlemal variandil on plussid ja miinused. Kas tunnel on ikka turvaline, kas julgetakse pimedal õhtul sealtkaudu koju minna? Või kuidas lähevad eakad inimesed või lapsekäruga liikujad üle raudtee kahetasandilise ülekäiguraja, eriti kui talvel on libe? Või loome võimaluse, et kaubarongid sõidavad jaamast välja, jättes kesklinna puhtaks? Arutlegem selle üle, sest linnaelanik peab teadma, millised kohustused on jõukohased, millised mitte. Seepärast peab tänase otsustuse juures arvestama ka kõige mustemaid stsenaariume.
Mitmete valijate mure ning viimaste päevade tõsised seisukohavõtud järgmise aasta riigieelarve põhimõtete osas sunnivad meid ka Jõgeva linnas analüüsima ja kaaluma kõiki võimalusi, enne kui minna lihtsama vastupanu teed ja võtta pangast laenu. Aga mis puudutab mitmesuguseid projekte ja fondide tegevust, siis nendega pole me veel piisavalt tuttavad. Meid ümbritseb Jõgeva vald, linna koostöö teiste omavalitsustega, ka piiriülene koostöö ühiste investeeringutega on aja märk ja möödapääsmatu.
Probleemi lahenduse võti peitub oskuslikus töökorralduses. Praegu on soodsad võimalused mitmetest fondidest osa saada, nii ei pea oma linnaelanike ette seadma laenukohustust. Laen oleks vajalik ehk sellisel juhul, kui oleks projektis vaja näidata omaosalust. Selgitused, analüüsid ja arutelud nõuavad aega, seepärast ma ei ole nõus nendega, kes väidavad, et on piisavalt räägitud.
Tegelikult ei ole ju veel toimunud ühtegi tõsist arutelu ettevõtjatega ega naabritega teistest kohalikest omavalitsustest. Seepärast ma nii hääletasingi, sest mul on kartus, et naabrite ja laiema avalikkuse kaasamiseta võib Jõgeva linn kapselduda oma kohustuste võrku.
MAI TREIAL, Riigikogu liige, Rahvaliit
