Laekannus räägiti taimedest

Laupäeval kogunesid Laekannu külaplatsile kokku kõik, kellel oli tahtmine maha pidada üks järjekordne tore suveõhtujuttude üritus.


Laekannu ootab külla – oli kutse, millele ei saa ju vastu panna. Külavanem Merje Roosvaldi avasõnad andsid lootust toredale õhtule ja selle lõppedes sai igaüks hingele kaasa sooja ja hea tunde, millega argipäevas edasi minna.

Hea auraga koht

Algust suveõhtujuttude sarjaga tehti juba eelmisel aastal, kui endise Avinurme valla 16 külast üks – Adraku – tähistas oma 420. sünnipäeva. MTÜ Avinurme Külavanemate Kogu tahtis tähistada seda sündmust üritustega terve nädala ja nii algasidki suveõhtujutud. Esiteks sooviti leida üles need inimesed, kes külades elavad ja kes on millegi poolest tuntud ja kuulda asjadest, mida teinekord ehk tavaelus vaja ei lähegi. Teine kokkusaamise tagamõte oli anda külakeskustele kasutust ja tuua inimesed kokku. Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse liige Krista Pedaku soov on, et just noored lööksid aktiivsemalt kaasa külaliikumises ja väheaktiivseid külasid kutsub üles käed külge lööma ühistegevustes. Elu kvaliteet ja heaolu maapiirkondades sõltub palju koostööst ja ühistegemistest.
Ka sellel aastal oli kõigil soov kokku tulla ja eelmisel aastal Laekannu külaplatsile kerkinud laululava on selleks just õige koht. Lava sai valmis ühise töö ja tahtmisega vana Laekannu koolimaja ja palvela lähedale. Ehitustöödest võeti osa vabatahtlikult ja hea meelega löödi käed külge. Kui teha midagi ise ja enda jaoks, siis tuleb tulemus parim ja oskad seda ka hoida. Koht ise aitas kaasa ja hea energia hoiab halva ja kurja eemale. Laululava sai uhke ja on nüüd kasutamiseks kõigile omainimestele, maha on peetud nii külapidusid kui ka sünnipäevi.

Looduses on vägi

Suveõhtujutu põhiteemaks oli seekord söödavad taimed. Me teame võilille, raudrohtu ja angervaksa, kuid paljud meist neid söögiks kasutavad? Väga häid õpetusi ja soovitusi taimede kasutamiseks jagasid ja hiljem sama teemaga viktoriini korraldasid loodusõpetuse õpetajad Aili Reiman ja Mare Allikas. Kui mitu protsenti taimedest on söödavad ja kas taim on kes või mis? Need olid küsimused, millele vastust paljud meist ei tea. Tähtsaim päevasoovitus: toit on kõige parem siis, kui see jõuab lauale poole tunniga!
Urmas Rosin pakkus kohalikust toorainest angervaksajooki ja iseküpsetatud angervaksamuffineid, need maitsesid imehästi.
Kohaliku andeka luuletaja Ester Rosenthali loetud omalooming lõi hingekellad helisema ja see helin kaikus õhtu lõpuni duo Elis ja Hanna kaunite häältega lauldud lauludes ja kitarrimängus.
Ühtekuuluvustunne, kokkuhoidmine, tähelepanu abivajajate vastu – kõik need väärtused, mis elavad meie külades ja mida igaüks alal hoidma peaks. See mõte kumas läbi kogu sumeda suveõhtu Laekannus.

ULVI TAMM

blog comments powered by Disqus