Laekannu küla peab väärikat sünnipäeva

Ühe suure maantee ääres, täpsemalt Rakvere-Luige maanteelt maha keerates avanevad metsad ja vaikus. Ja just sealsamas vaikuses ja metsade vahel asub Laekannu küla. Koht, mis haldusreformiga potsatas meie maakonda ja millest võib-olla nii palju ei teatagi. Ja ega Laekannu külla niisama sisse ka ei juhtu. Sinna minekuks on tavaliselt eesmärk.


Kuid just täna tasub metsade vahele pöörata. Sest väike küla, kus elab 50–60 inimest tähistab täna 420. aastapäeva. Suvel, mil puhkajad taas oma suvemajadesse siirduvad, lisandub veel paarkümmend elanikku. Tõsi, külarahvas unistab noorperedest, kuid rõõmustab ka selle üle, et päris peremehetuid hooneid külas peaaegu et ei leidugi. Ja suvitajad panustavad nõu ja jõuga ka küla tegemistesse. „Meil on välja pakkuda ilus maja, kahekorruseline, tulge meile elama,“ kutsub kunagi külavanema ametit pidanud Merje Roosvalt.

Täna külavanemat Laekannu külas enam ei ole, on Laekannu külaplatsi seltsing, mis on enda kanda võtnud auväärse ülesande teha korda küla laululava. Seda tänasel suurel peol näidataksegi. „Lõime Laekannu külaplatsi seltsingu ja palusime natuke abi Avinurme külavanemate kojalt, et sisse anda taotlus renoveerimaks olemasolev laululava,“ rääkis seltsingu tuumikusse kuuluv Piia Vettik-Leemet.

Juhtgruppi, kes uue laululava eest seisis, kuulub Vettik-Leemeti sõnul viis kuni kuus inimest. Koos arvutati välja vajaminevate ehitusmaterjalide hulk ning kokkuleppele saadi ka maakonna puiduettevõtjatega. Ent siis selgus, et laululava renoveerimist vastu ei pea ning tuli ehitada uus. „See on nagu Tallinna linn, ei teagi, millal kõik valmis saab, aga siis tuleb vist Peipsi vanake,“ naeris Piia Vettik-Leemet.

Olgugi et küla on pisike, jagub ettevõtlikkust ja tegutsemistahet rohkem kui suurlinnas. „Meie inimesed on nõus pärast tööd ja ka nädalavahetusel appi tulema ning 8–10 tundi päevas tööd tegema. Nad mõtlevad kaasa, teevad tööd ja pakuvad ise välja, mida nad on nõus ära tegema,“ rääkis Vettik-Leemet. „Meie külal on tahe koos olla ja koos teha. Ning see on suur väärtus,“ lisas Merje Roosvalt.

Ja niimoodi saabki täna suurt pidu pidada. „Me tahame teha tavalise, lihtsa külapeo, kus rahvas saab kokku, saab rääkida, tantsida. On paljusid, kes ei ole sõpru ja kaaslasi aastaid näinud,“ rääkis Roosvalt. Laekannu on tuntud kui tammederohke küla. Omal ajal kasvas seal lausa 40 tammepuud. Kuid aeg ja reformid on teinud oma töö ning eelmisel, vabariigi juubeliaastal istutati platsi äärde tamm ja sellel aastal lisandub kastan. „Kastan on järjepidevuse puu, sest tal on järjepidev looduse ring, tal on õied, viljad, ta on raagus ja ärkab seejärel uuesti. Me soovime näidata, et meie küla käib samamoodi: tuleks noored, oleks vanu, noori, lapsi, et meil oleks edasikestvust ja järjepidevust,“ rääkis Merje Roosvalt.

Kuid lisaks tammedele tasub peol korraks kaugemale hiilida. Nimelt kuulub Laekannu küla juurde Ummumägi, kus, uskuge või mitte, peidab end kuldvarandus. „Seda on käidud vaatamas ja uurimas. On olnud legende, et olla isegi kullasära nähtud,“ jättis Roosvalt saladuseloori. Seega on kullapoti leidmine vaid otsima mineku vaev.

Pidu toimub külaplatsil, mis jääb kooli vahetusse lähedusse. Nagu juba öeldud, saab peol tantsida, mängida rahvuslikke mänge ja pidada piknikku. Avatakse laululava, mis saab endale ka uhiuue EV100 mälestusmärgi. Pidu algab kell 14.

KERTTU-KADI VANAMB

blog comments powered by Disqus