Kulu võib põletada keltsalt
Tuleohtlik aeg algab tuleohtlikul alal kevadel pärast lume sulamist ning lõpeb sügisel vihmaste ilmade saabumisel. Tuleohtlik ala on mets kuluheinaga, tuleohtliku põõsastikuga (kadakas), poolpõõsastikuga (kanarbik, sookail, põõsasmaran) ja kuivanud rooga kaetud ala, turbapinnasega ala.
Nii on tuleohtlikul alal keelatud suitsetamine, lõkke tegemine, välja arvatud ettevalmistatud ja tähistatud kohas, raiejäätmete või muu risu põletamine, välja arvatud mineraalse pinnasega alal, kui maapind on vihmast märg, kulu põletamine, rohket suitsu tekitava risu, põhu ja muu sarnase põletamine.
Kulu tohib põletada kevadel esimese kahe nädala jooksul pärast lume sulamist keltsalt (päästeasutuse häirekeskuse teadmisel), päeva ajal tuulevaikse või kergelt tuulise ilmaga (kuni 3,3 m/s), väikeste koguste (põllul osade või siilude) kaupa. Hoonete lähiümbrus tuleb risust puhastada, tuletegemise kohaks valida võimalikult lage paik, teemaa välisserv, hoone ümbrus tuleb eelnevalt kasta märjaks või mineraliseerida, jälgida, et hooned ja mets ei jää allatuult.
Kaasas peavad olema kustutusvahendid
Kulu põletajal peavad kaasas olema tulekustutusvahendid. Kulu ei tohi põletada puude ja põõsastega kaetud aladel, tuld ei tohi jätta valveta ega lahkuda enne selle kustutamist.
Kindlasti tuleb kulu põletamine kooskõlastada kohaliku omavalitsuse ja piirkondliku häirekeskusega. Eelnevalt tuleb kindlaks teha, millised nõuded on omavalitsus kulupõletamisele kehtestanud.
Kuluheina mõtlematu põletamine põhjustab suurt kahju aprillis talveunest ärkavatele pisiloomadele ja putukatele, aga ka inimeste tervisele ja varale. Eriti keskkonnavaenulik on kokkuriisutud lehehunnikute põletamine, kuna vanad puulehed kärssavad mitu päeva, saastavad õhku ja ohustavad otseselt tervist.
Kui inimesel on vaja säilitada kultuurmaastikke, siis peab inimene nende eest hoolt kandma ikka vikati ja rehaga. Kui tänapäeval muudmoodi ei jaksa ? niitmine kallis, tuli odav, keskkonnamõjud hinnatud ? siis projektikorras alepõletamise aegadesse tagasiminek on ehk arusaadavgi.
Siiski pole kindlasti õigustatud nende maaomanike tegevus, kel kevadine kulupõletamine on rohkem rituaal kui vajadus. Kui kuskil kuiv rohututt paistab, nii tuli otsa pannakse. Tuli on liiga võimas jõud, seda võib ainult targasti kasutada.
Eelmise aastal röövis tuli Eestis 141 inimese elu. Maailma statistika andmetel hukkub Eestis igal aastal tules 12 inimelu saja tuhande elaniku kohta. Seda on väga palju, sest oht tulekahjus hukka saada on kogu maailma riikidest ainult Venemaal suurem kui Eestis. Tulesurmade sagedasemad põhjused on hooletu suitsetamine ja lahtise tule tegemine.
Igameheõigus annab igale inimesele loa nautida loodust meelepärasel viisil, saada osa tema rikkusest ja ilust, olenemata maa omandist. Loomulikult ei anna see õigust teha igal pool mida tahes.
Viimase nädala lõpust alates on keskmiselt iga päev Eestis 170 väljakutset põlengutele. On oht, et see arv suureneb. Ebaseaduslikule kulupõletamisele järgneb range karistus ? rahatrahv kuni 18 000 krooni.
Hoiame kõik üheskoos elukeskkonda, kus me elame! Kutsun teid osa võtma 2004. aasta metsanädala «Las jääda ükski mets» üritustest, mis toimuvad 12.-17. aprillini.
MART JOOSEP, keskkonnakaitsja
