Kokku sõitis Saksamaale Eestist viis noort, neist üks Jõgevamaalt. Konverentsi toimumispaik asus Põhja-Saksamaal Mözenis Lübecki ja Hamburgi lähedal. Lisaks võõrustajatele olid kohal ka leedulased, lätlased, poolakad, venelased ning soomlased. Enamasti kuulus iga riigi esindusse viis noort.
Igal õhtul toimusid meeleolukad riikide tutvustused, eestlased esitlesid end neljapäeva õhtul. Kodumaalt võtsime kaasa kamajahu ning ka mõne paki Kalevi kommivabriku maiustusi. Hapupiima hankisime kohapealt. Riigi tutvustuses oli oluline roll riigilipul ja selle värvidel. Iga tutvustaja kehastas üht värvi.
Eesti etteastest jäid meelde Rullnokk ja Tibi
Märkimisväärne oli Eesti saunalembus, nimelt sinise värvi kehastaja Margus kandis enda ümber vaid saunalina ning vihtles, mis muidugi publikule meeldis. Lisaks olid publiku ees säramas meie tänase Eesti iseloomulikud tüübid – Rullnokk ja Tibi. Ehkki võõramaa noored aru ei saanud, mida me rääkisime, pakkus see neile piisavalt palju lõbu. Üheskoos tantsisime “Kaks sammu sissepoole” ning “Lapaduud”. Õpetasime kokkutulnutele ka telefonimängu, mis oli nende meelest vahva.
Teadmistepagas täienes lisaks nõustamisele ja mediteerimisele ka mängudega. Nimelt olid mängud kohustuslikud iga loengu alguses ja lõpus ning ka riikide tutvustuste juures. See lähendas seltskonda ning tekitas ühtse pere tunde.
Viimasel konverentsipäeval tutvustasid mõlemad töörühmad õpitut ürituse toetajatele ning ka teistele osalejatele. Nõustajate töörühm lahendas pealtvaataja abiga ka noore inimese mure, mediteerijad aga leidsid oma rühma juhtidele nii käitumismaneerilt kui ka olemuselt sarnased inimesed ja tegid selle kulul nalja.
Jäljendamismäng tekitas elevust
Jäljendati ka ürituse korraldajat Johni ning peamist fotograafi Alistairi. Jäljendajad tekitasid prototüüpidele piinlikke olukordi, mis pakkus rõõmu kõigile, kaasa arvatud ka Alistairile ja Johnile. See tõi kurba päeva killukese rõõmugi, sest keegi ei tahtnud lahkuda.
Kolmapäeval külastasid osalejad Lübeckis asuvat lastekaitsekeskust. Lisaks keskusega tutvumisele oli piisavalt vaba aega, et pidada maha poksimat?id ning nuiavõitlused. Pärast oli loomulikult kõigil võimalus sopata, keegi ei jätnud juhust kasutamata. Esimeste päevade lõpus külastasid noored eestlaste ettevõtmisel lähimat avatud õllepubi, mis kodumaistest eriti millegi poolest ei erinenud, oli ehk vaid avaram ning suitsusem.
BIRGIT KASTEPÕLD
