5.-7. augustini kestab Noarootsi vallas Roosta puhkekülas IX Eesti Külade Maapäev, kus Jõgevamaalt osaleb 21-liikmeline delegatsioon.
Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse juhatuse esimehe Liia Lusti sõnul osalevad meie maakonnast Eesti Külade Maapäeval ehk külade parlamendil mitmed kohaliku elu edendajad, kes on osalenud kõigil nendel sündmustel. Jõgevamaa esindus kannab maapäeval rahvusliku mustriga T-särke. Eri maakondade maapäevalisi võõrustavad erinevad Läänemaa omavalitsused ja jõgevamaalaste vastuvõtjaks on Oru vald.
Teemaks koju tagasi pöördumise võimalused
“Tänavuse maapäeva teemaks on “Tagasi koju”. Mõttekodades ja muudelgi kokkusaamistel kõneldakse sidemete tugevdamisest oma kodukandiga ja võimalustest sinna tagasi pöörduda,” ütles Lust.
Eile õhtul kuulutati Maapäeval välja ka Eesti Aasta küla 2011, mille nimetusele kandideeris meie maakonnast Pala valla Assikvere küla. Ajalehe trükkimineku ajaks polnud tiitli omanik veel teada.
Eesti Külade Maapäev ehk külade parlament on liikumise Kodukant suursündmus, mida peetakse iga kahe aasta järel erinevas Eesti maakonnas alates 1996. aastast. Maapäeva eesmärgiks on koondada oma liikmed, maakondade külade esindajad, koostööpartnerid ja võimuorganid ühistele mõttetalgutele maaelu arendamise teemal.
Selleaastase maapäeva teema “Tagasi koju” sügavamaks mõtteks on maapiirkonnast lahkunud elanike, sealhulgas noorte kaasamine maaelu arengusse ja ettevõtluse arendamisse. Samas tähendab „Tagasi koju” ka oma juurte juurde tulekut ehk kogukonna vaimse kultuuripärandi säilitamist nii kodus kui võõrsil.
Mõttetalgutel kõikide maakondade esindused
Mõttetalgutele oli end kirja pannud üle 300 osaleja, nende seas 20-liikmelised delegatsioonid kõikidest maakondadest, külalised riigi tasandilt ning huvilised välismaalt. Registreerunud on 18 välisriigi esindajad. Suursündmuse korraldamisse on kaasatud 66 vabatahtlikku. Sündmuse tuumaks on täna kogunevad mõttekojad, kus käsitletakse nii ühtset põllumajanduspoliitikat puudutavaid teemasid kui ka Leader– tegevusgruppide ja kogukonna arengu konsulentide poolt tõstatatud küsimusi.
Seekordseteks teemadeks on kaasamine otsustusprotsessidesse ja koostöö kohaliku omavalitsusega, ajaloopärandi hoidmine ning lugude tähendus kogukonnas; kohalik toit, väikeettevõtlus maapiirkonnas, elu rannakülas, õppiv küla ja kogukonna areng külas.
Mõttekodasid juhivad omal alal tunnustatud spetsialistid, keda assisteerivad Liikumise Kodukant esindajad. Mõttekodades arutletakse konkreetse teema raames nii üksikisiku, küla, maakonna, organisatsiooni Liikumine Kodukant kui riigi tasandit silmas pidades. Maapäevade mõttekodade peamiseks ülesandeks on anda külaliikumisele selged suunad, püstitada reaalseid ülesandeid, leida lahendusteid, teha ettepanekuid Riigikogule, ministeeriumidele, kohalikele omavalitsustele ja teistele partneritele.
Maapäevale eelnes väliskülalistele korraldatud kahepäevane õppereis ja konverents, kus nad tutvusid mitmete külaseltside tegemistega Harju-, Rapla-, Pärnu- ja Läänemaal. Paljud meie väliskülalised on tulnud saama kogemust, kuidas oma riigi kodanikeühendustele samasugune suurüritus läbi viia.
Eesti Külaliikumine Kodukant on mittetulundusühendus, kes seisab oma liikmetega maaelu väärtuste edasi kandmise eest, säilitab ja tugevdab kogukondi, soodustab koostööd erinevate sektorite vahel ning toetub motole “Kogu Eesti peab elama!”.
i
JAAN LUKAS
