|
|
Jõgeva linn ja maakond on ühele siinsele suurüritusele kitsaks jäänud: seitsme aastaga külmalinna üheks sümboliks kujunenud küüslaugufestival on otsustanud oma sünnikohast lahkuda ning väljaspool Jõgevamaad kanda kinnitada. Järgmine küüslaugufestival toimub tuleva aasta 15. augustil Tartumaal Ülenurmel asuva põllumajandusmuuseumi territooriumil. |
<font size=”3″ face=”arial,helvetica,sans-serif”>
<b>
Küüslaugufestivali peakorraldaja, MTÜ Kombe- ja Kultuuriklubi juhatuse liikme Aimar Pihlaku sõnul on lahkumisotsuse taga eelkõige ruumipuudus festivali senises toimumispaigas, Jõgeva Kultuurikeskuse pargis. “Põhiargument on see, et Jõgeva linn jääb meile väikseks,” ütles ta. “Elurajooni külje all olev kultuurikeskuse park on algusest peale n-ö valesti projekteeritud olnud – õigemini elamurajoon on hiljem vale koha peale projekteeritud.”
Ainult lubadused
Aastate eest tehtus festivali peakorraldaja nüüdset linnavõimu loomulikult ei süüdista, kuid tal jagub kriitilisi noote ka praeguse ja varasemate Jõgeva linnavalitsuste aadressil. “Seitsme aasta jooksul ei ole kultuurikeskuse parki edasi arendatud,” märgib Aimar Pihlak. “Sellest, et pargis asuvat laste mänguväljakut renoveeritakse, on meie jaoks väga vähe kasu. Kõik festivali jaoks vajalik tuleb meil endil rentida, kohale tuua ja üles ehitada. Oleme küll rääkinud, et lava oleks vaja kõpitseda või ümber ehitada, aga seda ei ole tõsiselt võetud ning mitte midagi pole edasi selle seitsme aastaga liikunud. Kogu aeg on antud vaid mõõtmatuid lubadusi – edendame, parandame, teeme koostööd…”
Aimar Pihlak toob ühe lahkarvamusi põhjustanud küsimusena välja ka makstud rendi kultuurikeskuse ruumide kasutamise eest. “Maksame kultuurikeskusele kui linna allasutusele iga ruumi kasutuse eest eraldi renti, et teha Jõgeva linnale positiivset imagot. Mis mõttes?!?” on Aimar Pihlak endiselt kuri. “Kõik siin tehtu on tulnud väga suure töö ning riskiga ja meie tubli meeskond tahaks ju näha, millal munast saab tibu ja tibust ka kana. Meil ei ole aega oodata, millal kohalik omavalitsus ja linnaelanik selle sündmuse omaks võtavad. Tagantjärele on lausa koomiline mõelda linnaelanike murede peale, et kord aastas ei saanud Rohu tänavalt otse kesklinna kõndida, kuna kultuurikeskuse park oli suletud ja autodega saabunud külalised parkisid linna tihedalt kinni. Kiitma peab siinkohal linnavalitsuse ametnikke, kes need iga-aastased mured pidid kabineti seinte vahel ära siluma. Mina oma perega rohkem Jõgevale positiivset kuvandit ei kavatse teha ja punkt.”
Festivali uue toimumispaiga otsingul oli Aimar Pihlakul kaalumisel mitu varianti, kuid ükski neist ei asunud Jõgevamaal. “Jõgeva maakonnast kahjuks ei leidnud sellist festivaliplatsi, kus meid oleks midagi paremat ees ootamas,” lausus peakorraldaja. “See on Jõgevamaa suursündmuste jaoks suur probleem, meie maakonnas ei ole eraldi suursündmuste jaoks projekteeritud platsi, lava, parklat, kus saaks erinevaid maakondlikke suursündmusi korraldada, ilma et peaks kogu vajaminevat rentima. Erinevate programmide abil on soetatud maakonnas toimetavatele mittetulundusühingutele kõiksugu vidinaid – aga kui on vaja maakondliku tähtsusega sündmust korraldada, siis rendime ikka lava, tribüünid, telgid, helitehnika, pingid, elektrikaablid jms suurtelt Tallinna rendifirmadelt. Jube raiskamine ja läbimõtlematu süsteem, kuskil on miskit väga valesti!”
<font face=”arial,helvetica,sans-serif”>
Kasvas suureks
Eelmisel nädalal jõutigi lepinguni, mille kohaselt kolib küüslaugufestival juba järgmisel aastal Tartumaale. Aimar Pihlak ja Eesti Põllumajandusmuuseumi direktor Merli Sild allkirjastasid möödunud neljapäeval koostöölepingu, mille kohaselt peetakse festival edaspidi Ülenurmel Eesti Põllumajandusmuuseumi territooriumil. Kaheksas küüslaugufestival toimub tuleva aasta 15. augustil.
Jõgeva abilinnapea Raivo Meituse sõnul on linnal loomulikult väga kahju, et Aimar Pihlak lahkumisotsuse tegi.
“Jõgeva linn jääb ilma ühest üritusest, mis tõi ta kaardile,” tõdes abilinnapea. “Algul väikese üritusena tekkinud küüslaugufestival kasvas lõpuks linnast suuremaks.”
Raivo Meituse sõnul oli enne tänavust festivali korraldajatega juttu ka alternatiivsetest toimumispaikadest Jõgeva linnas, kuid erinevatel põhjustel need ei sobinud. “Ühe variandina pakkusime välja endise Jõgeva ühisgümnaasiumi taga oleva staadioni, sest seal on aiaga piiratud territoorium,” ütles Meitus. “Samuti on seal olemas vajalik vooluvõimsus ning võimalus kasutada vett. Plats iseenesest oleks hea, kuid korraldajatele see ei sobinud, sest ala ei oleks saanud kujundada selliselt, nagu nad oleksid soovinud. Kõne all oli ka festivali korraldamine Piiri pargis, aga seal ei ole praegu mingisuguseid väljaarendusi ning ei ole ka elektrit ega vett.”
Linnal pole raha
Abilinnapea tunnistab senise peoplatsiga seonduvaid probleeme, selle ümberehitamine oleks tema sõnul aga väga kulukas. “Platsi aiaga piiramine oleks väga kallis,” ütles Raivo Meitus. “Tõsiseks puuduseks on ka sealne lava, mida muusikud ja teised kunstiinimesed heaks ei loe. Lava on vale kaldega ning sellel ei ole korralikku katust.”
Tasuliste ürituste korraldamine Jõgeva kesklinnas on abilinnapea sõnul üldse väga keeruline. “Kui piirame näiteks kontserdi või etenduse ajal platsi aiaga, ei tulegi inimesed sisse, vaid vaatavad etenduse tänavalt ära, neil on ju ka viie meetri kaugusel aia taga seistes praktiliselt samasugune vaatepilt nagu aia sees olijal. Kui aga hakata sinna mingit püsivat barjääri ehitama ja üks külg kinni panna, siis ma usun, et see rikuks kogu pargi üldse ära.
Koht võiks iseenesest väga ilus olla, aga see eeldaks väga suuri ja mahukaid investeeringuid,” lausus abilinnapea. “Linn tahaks kultuurikeskuse pargi osas midagi muutma hakata, aga praegu selleks kahjuks eelarves vahendeid ei ole. Investeeringute kava on praegu läbiarutamisel, nii et äkki me suudame pargiga midagi ette võtta. Järgmise aasta eelarve prioriteediks on siiski Rohu tänava koolimaja renoveerimine.”
Kultuurikeskuse ruumide kasutamise eest rendi küsimise tunnistab abilinnapea oma veaks. “See on kivi minu kapsaaeda,” lausus ta. “Senine kultuurijuht Hele Kull lahkus ametist, mina tegelesin sellega esimest korda ega teadnud, kuidas seda üritust läbi viiakse. Tekkis väike vaakum korraldajatega suhtlemisel, informatsioon ei liikunud ning selle taha jäi ka tihedam koostöö. Kultuurimaja rent oleks võinud olla läbirääkimiste teema ning linnavalitsus oleks korraldajatele kindlasti ka vastu tulnud. Linna allasutuste ruumide väljarentimise korra kohaselt on kultuurikeskuse juhatajal võimalik teha kolmekümneprotsendine allahindlus, üle selle saab otsustada valitsus.”
Jõgeval toimuvate väliürituste korraldamiseks soovib linn edaspidi hakata rohkem kasutama varianti, mis oli kõne all ka küüslaugufestivali korraldajatega. “Tuleva aasta 14. veebruaril toimub näiteks Piiri pargis kruusaaugu veerel talvefestival,” lausus abilinnapea.
Kultuurikeskuse ruumide kasutamise eest rendi küsimise tunnistab Jõgeva abilinnapea Raivo Meitus oma veaks. “See on kivi minu kapsaaeda. Senine kultuurijuht Hele Kull lahkus ametist, mina tegelesin sellega esimest korda ning ei teadnud, kuidas seda üritust läbi viiakse. Tekkis väike vaakum korraldajatega suhtlemisel, informatsioon ei liikunud ning selle taha jäi ka tihedam koostöö. Kultuurimaja rent oleks võinud olla läbirääkimiste teema ning linnavalitsus oleks korraldajatele kindlasti ka vastu tulnud.”
i
MATI ALEV
