Kui tavaliselt sõidetakse Toomale selleks, et sealt Endla looduskaitseala matkaradadele suunduda, siis praegu tasub sinna ka kunstielamust otsima minna: Tooma Põllumajanduse Osaühingu uues masinakuuris on väljas Tartu Ülikooli maaliosakonna tudengite praktikatööd, mis maalitud sealsamas Toomal ja selle ümbruses.
Toomal veedetud kümmekonna päeva jooksul (koju sõideti möödunud pühapäeval) jõudis 23-liikmeline tudengiseltskond niisuguse koguse kunsti „toota“, et kuuri siseseinad said maast laeni pilte täis. Veelgi enam: kõigi piltide äramahutamiseks tuli hoone interjööri mõningate vaheseintega täiendada. Pappigi, millele maalida, on Jõgevalt ehituspoest juurde toomas käidud.
„Paljud tudengid tulid praktikale väikeste krunditud papikestega, aga siin said aru, et vaja oleks kümme korda suuremaid,“ muigas praktika juhendaja, Tartu Ülikooli maalikunsti õppetooli joonistamise, maali ja kompositsiooni lektor Jüri Kask.
Tema sõnul saab ateljeetingimustega harjunud inimene õige looduses maalimise tunnetuse ja julguse kätte alles mitmenda vabas õhus maalitud tööga. Kui need käes, võib mõni esimese kursuse tudeng maalida nagu vana pallaslane.
Tartu Ülikooli maaliosakonnas ongi maalipraktika kohustuslik vaid esmakursuslastele. Ent alati tuleb nendega koos laagrisse vanemate kursuste vabatahtlikke ja teiste erialade tudengeid, kes maalimise endale vabaaineks võtnud. Viimaste puhul võib spetsiifiline maalijaanne just praktikalaagris plahvatuslikult välja lüüa. Drastilisematel juhtudel on tagajärjeks see, et inimene päriselt maaliosakonda üle tuleb. Nii et maalipraktika on ka inimsaatusi muutnud, „rikkudes ära“ mõne inimese „asise“ IT-mehe- või ärijuhikarjääri.
<span style=”FONT-FAMILY: Arial; FONT-SIZE: 10pt” lang=”ET”>Suur kolmkõla
Nagu esmakursuslaste õppekava ette näeb, viljeldi maalilaagris valdavalt õlimaalitehnikat, ent oli ka neid, kes akvarellis kätt proovisid. Motiivi, mida maalida, otsisid noored ise, ent see pidi vastama õppejõu antud kriteeriumidele: et vorm oleks suur ja lihtne ning et tuleks välja taeva, metsa ja maa (või vee) suur kolmkõla. Kui viimane saavutatud, tuli leida õige värvide suhe.
„Oluline oli see, et nähtavat lihtsalt üksühele maha ei joonistataks, vaid tuleks välja ka oma tundetoon, nägemus,“ ütles Jüri Kask. „Maaliti innuga. Mõni tegi seda isegi öösel: need olid ju üsna valged. Mõni aga läks raba vaatetorni ööbima, et varahommikul päikesetõusu jäädvustada.“
Tooma oli nii Jüri Kase kui ka magistrant Paavo Käämbre sõnul suurepärane praktikakoht.
„Siin on koos väga huvitav kooslus: mitu järve, matkarajad, raba, vaatetorn, Tooma Põllumajanduse OÜ koplid hobustega. Valiku tegemine oli mõnikord raskegi, sest maalima kutsuvaid motiive oli nii palju,“ ütles Paavo Käämbre.
Läksid rappa
Ka ulualust pakkus tudengitele Tooma Põllumajanduse OÜ: magada said nad lakas ning süüa teha firma olmeruumides paiknevas köögis. Sama firma juhatuse esimees Jaanus Mikk oligi see, kes noored Toomale praktikale kutsus. Jaanus Miku kaheksa-aastane tütar Amelia maalis aga praktika ajal tudengitega võidu ning temagi tööd pandi kunstikuuri näitusele.
Tartu Ülikooli maaliosakond on viimasel ajal meedia huviorbiidis olnud eelkõige seoses osakonda ähvardanud sulgemisohuga. Nüüdseks on ülikooli juhtkond otsustanud vaatamata riikliku koolitustellimuse puudumisele osakonna siiski alles jätta.
„Mine tea, võib-olla oleme ise süüdi, et meile vahepeal hingekella lööma hakati. Me kuulutasime ju juba möödunud sügisel, kui sulgemisohust juttugi polnud, et läheme omadega rappa, st tuleme suvel Toomale praktikale,“ ütles Jüri Kask muiates.
Tema sõnul heitsid sulgemise pooldajad maaliosakonnale ette koolituse nõrka taset. Pärast seda, kui osakond kiiresti mitu tudenginäitust organiseeris, olid vastastel suud lukus. Suvistest praktikatöödestki pannakse paremik sügisel välja Tartu Ülikooli raamatukogusse. Mõneks lähemaks nädalaks jäävad aga tudengite värvirõõmsad ja vormijulged tööd Toomale kunstikuuri — transportimiskõlblikud on need nimelt alles siis, kui maalipind on korralikult kuivanud.
i
RIINA MÄGI
