Veebruari viimaste päevade sula tihendas lund ja kahandas kiiresti lume paksust. Küünlakuu kahe viimase päevaga vähenes lume paksus kümne sentimeetri võrra. Õhu maksimumtemperatuurid tõusid 2…3 kraadini. Räästad tilkusid.
Veebruar algas tuisuga. Lund, mida niigi oli rohkesti, tuli kuu esimestel päevadel tublisti juurde. Keskmine lume paksus kasvas põldudel üle 40 sentimeetri. Linnatänavad ja külateed jäid suurte lumevallide vahel kitsaks. Esimese viie päeva jooksul tõusis õhutemperatuur päeval -3…-5 kraadini ja öösiti oli külma 6…7 kraadi. 5. veebruarist ilm uuesti külmenes. Normist madalam temperatuurirežiim jäi püsima kuni 25. veebruarini. Külmematel öödel langes õhutemperatuur -18…–23 kraadini ja päevalgi jäi korduvalt õhutemperatuur -10 kraadist madalamaks.
55 päeva sulata
Päike paistis tavalisest harvem. Küünlakuu päikesepaiste kestus moodustas ainult 70 protsenti pikaajalises keskmisest hulgast. Alles teise dekaadi lõpus võis märgata päikese mõjul lume sulamist (pitsiliseks muutumist) teeäärtes.
Esimest korda tõusis õhutemperatuur küünlakuu jooksul plusspoolele 23. veebruaril. Suladeta periood, mis algas juba 30. detsembril, oli väldanud 55 päeva. Tänu sulade puudumisele oli lumi väga kohev ja tuul kandis seda endaga kaasa.
Tugev tuisk koos lumesajuhoogudega esines 19…21. veebruaril, mis takistas liiklust maanteedel ja jättis inimesed maal kodudesse mõneks ajaks lumevangi. Kohati kerkisid külateedel lumehanged lumevallide vahel ligi meetristeks. Paari päeva pärast, kui oli jõutud enamik teid juba lumest puhtaks lükata, algas uus lumesadu ja tuisk. 23…24. veebruaril ulatusid tuuleiilid 15 meetrini sekundis. Iseseisvuspäeva hommikul võis näha parkides puude all hulgaliselt murdunud oksaraage. Tuiskude ja lumesadude järel kerkis lume keskmine paksus Jõgeva ümbruse põldudel 50….60 sentimeetrini. Varem on enam kui 50 sentimeetri paksust lund siinkandi põldudel veebruaris esinenud ainult viiel talvel (1923/24., 1925/26., 1939/40., 1978/79. ja 1981/82. aastal).
Paastukuul sulailmad sagenevad
Veebruari lõpu sulaga hakkas põldudel vesi lume alla kogunema ja taliviljaoraste talvitumistingimused halvenesid. Temperatuur võrsumissõlme sügavusel mullas püsis miinuspoolel.
Vaatamata kuu lõpu tugevale sulale, jäi veebruari keskmine õhutemperatuur pikaajalisest keskmisest ligi kahe kraadi võrra madalamaks. Kogu talve negatiivsete ööpäeva keskmiste õhutemperatuuride summaks kogunes veebruari lõpuks -874 kraadi, mis ületas pikaajalist keskmist samal ajal -270 kraadi ja pakaselise 2002/03. a talve summat ligi ‑50 kraadi võrra. Viimati oli talv tänavusest külmem 1995./96. aastal.
Milline on olnud märtsi ilm Jõgeval viimase 88 aasta andmetel? Keskmisena on märtsi alguses ilm veel talvine. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur on ligikaudu –5 kraadi. Maad katab keskmiselt enam kui 20 sentimeetrine lumekiht. Suurim lume paksus on küündinud üle 60 sentimeetri (1926. ja 1940. aastal).
Kuu jooksul sulailmad sagenevad ja märtsi lõpuks talvine lumikate tavaliselt juba laguneb. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõuseb üle nulli. Paastukuu äärmustemperatuurideks on mõõdetud –34 kraadi (1942. aasta 14. märtsil) ja 17,2 kraadi (2007. aasta 29. märtsil).
iii
LAINE KEPPART, Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog-ekspert
