Küünlakuu alguses tuli külm tagasi. Veebruari esimese kümmepäevaku keskmine õhutemperatuur osutus tavapärasest 8 kraadi võrra külmemaks. Kuuel ööl järjest langes temperatuur -22?-29 kraadini ja päevalgi tõusis termomeetrinäit ainult -14?-16 kraadini. Et hoonete seinad polnud jaanuaripakase järel veel üles soojeneda jõudnud, siis kippus nii mõnelgi pool veebruari esimese poole külm kahju tegema. Tänu põllukultuure katnud 10?15 cm paksusele lumikattele tugevamad külmakraadid lume alla ei jõudnud. 3 cm sügavusel mullas langes temperatuur ainult kuni -6 kraadini ja see ei tee meil kasvatavatele taimedele veel kahju.
Pakase taandudes püsis ilm edasi mõõdukalt külmana. Öösel registreeriti -7 kuni -16 kraadi, päeval -2 kuni ?10. Aeg-ajalt sadas lund juurde. Sulaks ei läinud enne, kui alles 25. veebruaril. Siis oli Jõgeva SAI automaatilmajaama järgi päeval õhus pool kraadi sooja ja lapsed said lumememmesid teha ja kindlusi ehitada. See oli tänavu ainuke sulailm kogu küünlakuu jooksul. Siinjuures tuleks võrdluseks mainida, et 1922. aastast algavate vaatluste järgi on Jõgeval veebruaris esinenud keskmiselt 9 sulapäeva.
Lääne- ja Loode-Eestis palju pahandusi põhjustanud veebruari viimaste päevade rohked lumesajud ja tuisud meie maakonda ei jõudnud. Siinkandis oli ilm kuu lõpus valdavalt selge. Öösel jahtus õhk kiiresti ja temperatuur langes -20 kraadini ja alla sellegi, päeval aga soojendas päike. Temperatuur jäi siiski õhus ka lõunasel ajal miinuspoolele ja avamaal liikujaile tundus tuule käes ilm veel päris külmana. Kuid päikese mõjul hakkas määrdunud lumi teevallidel juba sulama, katuseräästaisse tekkisid pikad jääpurikad, linnud muutusid elavamaks ja häälitsesid enam. Kuu lõpu seisuga oli Jõgevamaal lund 20 sentimeetrist Põltsamaal kuni 38 sentimeetrini Luual. Jõgeva ümbruse põldudel mõõdeti lume valdavaks paksuseks enam kui 20 sentimeetrit ja see on lähedane näitaja vaatlusaastate keskmisele. Maa jõudis taliviljapõldudel külmuda kuni 70 sentimeetri sügavuseni, mis on tavapärasest ligikaudu 30 cm võrra enam. Kogu kuu keskmine õhutemperatuur kujunes seniste vaatluste keskmisest Jõgeval 3 kraadi võrra madalamaks ja sademeid veena oli ühe kolmandiku võrra vähem tavalisest hulgast.
Milline on harilikult märtsikuu ilm? Paastukuud peetakse veel talvekuuks ja õigustatult, sest keskmisena on Jõgeval märtsi alguses lumi olnud kogu talve kõige paksem ja püsiv lumikate sulanud alles 22. kuupäeval. Veel 27. märtsil on mõõdetud öösel -31,7 kraadi (1952. a). Ka möödunud aastal registreeriti kogu talve miinimum alles 11. märtsil (-28 kraadi). Märtsile on iseloomulik temperatuuri suur ööpäevane kõikumine ? öösiti on korralikud külmakraadid, päeval aga sulatab. Päikesepaiste hulk võrreldes eelnevate kuudega suureneb. Märtsis saabuvad esimesed kevadekuulutajad ? künnivaresed, kuldnokad ja lõokesed. Samas on aga märtsi ilm olnud aastati väga erinev. On esinenud aastaid, kui juba 8. märtsil lumikellukesed aedades õitsesid, kuu viimastel päevadel on mõõdetud päeval juba 16 kraadi sooja (1968. a) ja mõnel aastal tehtud kergema lõimisega kõrgematel põldudel esimesi mullaharimistöid (viimati 1990. a). Samas on aga esinenud aastaid, kus kuu lõpus on olnud veel ligi 40 cm paksune lumi maas (viimati 1996. a).
LAINE KEPPART,
Jõgeva SAI agrometeoroloog-ekspert
