Küünlakuu oli keskmisest soojem ja üsna napi lumega

Tänavu oli veebruaris ilm tavapärasest külmem ainult 6.-11. veebruarini, kui keskmine õhutemperatuur püsis Jõgeval -9 kuni -16 kraadi piires. Kahel kõige külmemal hommikul ehk 7. ja 8. veebruaril langes termomeetrinäit õhus Jõgeva ilmajaama andmeil -18,5 kraadini. Lume pinnal mõõdeti 8. veebruaril -20…-22 kraadi.


Kuu esimesel poolel oli lumi maas, kuigi selle paksus ulatus põldudel vaevu viie sentimeetrini. Vaatamata vähesele lumele, kaitses lumikate tublisti taimi külma eest. Näiteks lume sees maapinnast kahe sentimeetri kõrgusel langes ilmajaama vaatlusväljakul temperatuur kõige külmematel öödel ainult -5…-6 kraadini ja mullas oli temperatuur veelgi kõrgem.

Soe ilm pani vahtral mahla liikuma

Pärast kirjeldatud külma perioodi läks ilm kiiresti uuesti soojaks. 14. veebruaril mõõdeti maksimaalseks õhutemperatuuriks Jõgeval 5,2 °C. Enam kui kolm kraadi sooja oli teisel dekaadil viiel päeval. Selline soe ilm pani vahtral mahla liikuma ja sulatas lume ära.

Juba 15. veebruariks muutusid künnipõllud mustaks, 18. veebruariks oli lumi läinud ka orasepõldudelt. Samuti sulas ära lume all püsinud paks jääkoorik. Valkjaid lume- ja jäälaike võis näha veel ainult varjulistes kohtades. Külavaheteed olid jäised ja libedad.

Põllud muutusid pealt vesisteks ja poristeks, tekkisid suured veeloigud. Muld oli jõudnud talve jooksul küünlakuu keskpaigaks tänu napile lumele külmuda orasepõldudel enam kui poole meetri sügavuseni ja soojade ilmadega sulas teise dekaadi lõpuks pinnalt 5-7 sentimeetri sügavuseni ülesse.

Sügisest alates juba üheksas lumikate

Enne riigi aastapäeva 21. veebruarist algas külmenemine. Juba hommikuks oli muld pealt nõrgalt külmunud ja veeloikudele hakkas tekkima jääkirme. Päeva jooksul külmenemine jätkus. Järgmisel ööl mõõdeti -8 °C. 22. veebruari hommikuks olid kulused rohumaad hallast valged, puud nõrgalt härmas, vahepeal pinnalt üles sulanud muld uuesti täielikult külmunud.

Sama päeva õhtul algas lumesadu ja tuiskas. Tekkis uus lumikate. See oli sügisest alates juba üheksas lumikatte moodustumise kord käesoleval talvel. Senised pikemad lumega perioodid esinesid 2. novembrist kuni 19. novembrini (17 päeva), 3. jaanuarist kuni 24. jaanuarini (21 päeva) ja 30. jaanuarist kuni 18. veebruarini (21 päeva). Seega pole käeoleval talvel tekkinud püsivat lumikatet, mille kriteeriumiks on kestusaeg vähemalt 30 päeva. Siit järeldub, et pole olnud ka klimatoloogiliselt õiget talve ehk nn päristalve, mille tunnuseks on püsiva lumikatte esinemine.

Veebruari viimasel seitsmel päeval oli ilm väga muutlik. Kord paistis päike ja sulatas, siis jälle tuli lumesajuhoog ja tuiskas. Kuu viimane päev kujunes erakordselt soojaks ja maksimaalne õhutemperatuur tõusis 6,6 kraadini. Räästad tilkusid ja lume paksus kahanes, vesi kogunes põldudel suurematesse ja väiksematesse loikudesse. Õhtuks oli Jõgeva ümbruse põllud jäänud enamasti taas lumeta. Veebruari lõpuks jõudsid Jõgevale tagasi ühed esimestest kevadekuulutajatest – künnivaresed.

Kokkuvõtteks oli veebruar keskmise õhutemperatuuri (-3,2 °C) järgi vaatlusaastate (1922-2016) keskmisest kolme-nelja kraadi võrra soojem ja kahe-kolme kraadi võrra külmem eelmise aasta vastavast näitajast. Sulapäevi (maksimaalne õhutemperatuur >0 °C) oli 14, mis ületab keskmist viie päeva võrra.

Negatiivseid ööpäeva keskmisi õhutemperatuure kogunes kuu jooksul 101 °C, mis on ligi kaks korda vähem keskmisest. Kasvavas kokkuvõttes kogunes negatiivseid õhutemperatuure veebruari lõpu seisuga -328 °C, mis on keskmisest 192 ja eelmisest talvest 60 miinuskraadi võrra vähem samaks ajaks.

Lumikate esines tänavu küünlakuus küll 23 päeval, kuid maksimaalne lume paksus küündis ainult viie sentimeetrini. Vaatlusaastate keskmisena on tõusnud lume paksus veebruari lõpus Jõgeval üle 20 sentimeetri. Kuu sademete summaks kogunes tänavu veebruaris 31 mm, mis vastab vaatlusaastate keskmisele hulgale. Põhiline osa sademetest tuli kuu teisel poolel.

Märtsi algul öösiti külmetab ja päeval sulatab

Milline on olnud märtsikuu ilm Jõgeval viimase 95 aasta andmetel? Paastukuu alguses on veel ilm harilikult talvine – ööpäeva keskmise õhutemperatuur miinuspoolel ja paks lumi maas. Päevad muutuvad aga korrast pikemaks ja päikesepaistelisemaks. Sageli päeval sulatab, öösel aga külmetab. Viimasel dekaadi algul tõuseb keskmine õhutemperatuur harilikult üle null kraadi ja sellega koos lõpeb püsiv lumikate.

Äärmustemperatuurideks on märtsis mõõdetud 17,2 °C 2007. aastal ja -34,0 °C 1942. aastal. Huvitav on märkida, et -30kraadist või tugevamat pakast on esinenud Jõgeval viimase 95 aasta jooksul märtsis isegi üheksal korral, viimati 1964. aastal ja maksimaalne lume paksus on küündinud üle 60 cm viimati 2011. aastal. Üksikutel aastatel on olnud märtsis ilm nii soe, et taliteraviljad on juba märtsis alustanud kevadist kasvu, viimati 2015. aastal.

LAINE KEPPART,

Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrometeoroloog

blog comments powered by Disqus