Küünlakuu algus pakaseline, teine pool sulailmadega

Veebruar algas tugeva külmaga. Minimaalne õhutemperatuur langes seitsmel esimesel päeval järjest -25 kraadist madalamale. Kõige külmem oli 5. veebruaril, kui Jõgeva ilmajaamas mõõdeti käesoleva talve Eesti ametlik külmarekord —  ‑35 °C.

i

Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog-ekspert

Lume pinnal oli külma veelgi enam — mitmel ööl langes termomeetrinäit ligi -40 kraadini. Enam kui -25-kraadist külma mõõdeti õhus ka 10.-12. kuupäeval. 

Külmem oli veebruari algus vaid 1940. aastal

Kui 1922.–2011. aasta keskmiseks veebruari esimese kümmepäevaku õhu­temperatuuriks on -7,2 °C, siis tänavu arvutati sama dekaadi keskmiseks ‑21,4 °C. Veelgi külmem on olnud veebruari esimene kolmandik viimase 90 aasta jooksul ainult 1940. aastal, Eesti absoluutse külmarekordi mõõtmise talvel.

Õnneks kattis küünlakuu pakase ajal maad enam kui 20 sentimeetri paksune lumekiht, mis talvituvad taimi tugeva külma eest kaitses. Kolme sentimeetri sügavusel mullas, s.o võrsumissõlme sügavusel, langes minimaalne temperatuur Jõgeva Sordiaretuse Instituudi automaatilmajaama järgi -2,6 kraadini. Neis kohtades, kus lund oli paksemalt ja suurem taimestik peal, oli temperatuur põlluvaatluste järgi mullas veelgi kõrgem.

Teadaolevalt kannatab enamik meil kasvatatavatest põllu ja aiakultuuridest -15kraadiseid ja madalamaidki temperatuure. Külmakahjustusi võisid saada puud ja põõsad, eriti lume lähedale ulatuvad oksad. Viljapuudest on külmaõrnemad ploomid, pirnid ja kirsid, mille pungad võivad saada kahjustusi juba vähem kui –30-kraadistest külmadest. Õunapuud taluvad külma paremini.  

Päike muutis teeservad “pitsiliseks”

Edaspidi muutus ilm soojemaks. 13. veebruarist alates õhutemperatuur öösiti enam alla ‑20 kraadi ei langenud. Kuu keskpaiku tõusis termomeetrinäit päeval juba ‑2…-3 kraadini. Vaatamata miinuskraadidele hakkas päike tumedal taustal lund sulatama ja sõiduteede ääres muutusid määrdunud lumevallid “pitsiliseks”. Samuti tekkisid lumest välja ulatuvate  kõrte ja varte ümber augud, katuseräästastesse ning tumedatele okstele jääpurikad.

Kuuepäevane sulaperiood algas 20. veebruarist. Päevased temperatuurid tõusid 0,5 kuni 1,3 kraadini. Öösiti enamasti külmetas. Teed muutusid libedaks. Hommikuks tekkis lumele koorik, mis päeval kadus. Sageli sadas lund ja lörtsi, aeg-ajalt ka vihma.

Sulailmade jätkudes muutusid tänavad ja kõnniteed vesiseks, lume alla kogunes vesi, Pedja jõel sulasid jää sisse augud. 25. veebruariks oli vahtratel Jõgeva linnas mahl liikuma hakanud, järgnenud külmade ilmadega peatus see aga taas. Sulast hoolimata kasvas sadudega lumikatte paksus. Kui sula eel oli Jõgeva ümbruse põldudel lume paksus valdavalt 30 sentimeetri piirimail, siis sulaperioodi lõpuks oli see kasvanud tänu sadudele avamaastikul peaaegu 40 sentimeetrini.

26.–28. veebruarini püsis õhutemperatuur ööpäevaringselt miinuspoolel. Öösiti mõõdeti ‑6…‑11 ja päeval -2…-4 kraadi. Uus sula tuli tuisu ja rohke lumesajuga. Lume paksus kasvas üle 40 sentimeetri, mis on sama aja keskmisest ligi kaks korda rohkem. Küünlakuu viimane päev oli päikesepaisteline ja maksimaalne õhutemperatuur tõusis siinkandis 3 kraadini, kohati Lääne-Eestis isegi 6 kraadini.  

Märts peaks lumikatte lagundama

Kokkuvõttes kujunes Jõgeval veebruari keskmiseks õhutemperatuuriks -11,6 °C, mis on viimase 90 aasta keskmisest ligi 5 kraadi võrra madalam ja eelmise aasta küünlakuu keskmisest poole kraadi võrra kõrgem. Vaatlusreas on veebruar olnud tänavusest külmem 14 korral. Sademete summaks kogunes veebruaris 47 mm, mis on keskmisest poolteist korda rohkem.

Milline on olnud märtsikuu ilm Jõgeval 1922.-2011. a andmetel? Tavaliselt on märtsi algus veel paksu lumega ja lumikate laguneb kuu viimasel kolmandikul. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur on paastukuu alguses -5 kraadi lähedal, kuu lõpuks tõuseb aga juba plusspoolele. Äärmustemperatuurideks on märtsis mõõdetud 17,2 °C (2007. aastal) ja -34,0 °C (1942. aastal). Paastukuu keskmiseks sajusummaks on 31 mm, äärmused 78 mm (1937. aastal) ja 1 mm (1948. aastal).  

i

LAINE KEPPART