Täna on küünlapäev. Ristiusu kombestikus märgib see küünalde pühitsemist kogu järgnevaks aastaks, rahvatraditsiooni järgi oli aga sel päeval soovitav odrajahu või –tanguputru keeta, seapead või –jalgu toiduks tarvitada.
Palju selliseid toite täna ühes või teises peres tehakse, pole teada, aga üks ulakavõitu komme on meil küll üsna hästi tänapäevani jõudnud ja tugevalt kanda kinnitanud – kes siis ei teaks, et täna tuleb punast jooki juua, et jume rõõsk püsiks, ja et naised võivad laiselda. Vaevalt see viimati mainitu just paljudel õnnestub, aga eks küünalt süüdata ja punast jooki maitsta on õhtul ikka mahti. Pandagu seejuures tähele, et see keelekaste ei pea põrmugi kraade sisaldama ja jooki võivad asendada ka marjad, mida loodetavasti veel paljudes külmkappides leidub.
Tänase kuupäevaga seostub veel üks meie riigile väga oluline sündmus, mis tänu Jaan Poska hiljutise ümmarguse sünniaastapäeva tähistamisele sel aastal tavalisest sagedamini kõneks on olnud.
Ööl vastu 2. veebruari 1920 kirjutati Tartus alla rahuleping Eesti Vabariigi ja Vene SFNV vahel, millega viimane Eesti iseseisvust tunnustas. Seegi tähtpäev väärib küünlasüütamist.
