Jõgeva ilmajaamas mõõdeti 9. juulil varjus sooja 33,4 kraadi. 1922. aastast toimunud vaatluste järgi pole siin kunagi varem juulis nii kõrget temperatuuri esinenud. Ainult augustis on olnud ühel korral veelgi kuumem (1992. a 11. augustil oli 34,6 kraadi). Jõgeva SAI automaatilmajaama järgi tõusis temperatuur tänavu heinakuus üle 30 kraadi neljal päeval. Veelgi rohkem 30-kraadiseid kuumapäevi on juulis esinenud ainult 1941. ja 1994. aastal (mõlemal juhul seitse päeva).
Kuna õhk oli väga kuiv, siis jahtus see öö jooksul kiiresti ning temperatuuri ööpäevased kõikumised olid suured ? üksikutel päevadel enam kui 20 kraadi. Kuu jooksul langes miinimumtemperatuur 17 ööl alla 10 kraadi. Kõige külmemal (21. juuli) ööl mõõdeti õhus sooja ainult kaks kraadi, kusjuures kahe sentimeetri kõrgusel mulla kohal oli isegi pool ning rohu kohal kolm kraadi külma. Õnneks oli külm väga lühiajaline ja taimedel ei olnud kahju märgata. Veelgi jahedamaid öid on esinenud juulis Jõgeval tehtud vaatluste järgi ainult kolmel aastal (1951., 1975. ja 1992. aastal). Suurele päevasele kuumusele vaatamata osutus jahedate ööde tõttu kogu juulikuu keskmine õhutemperatuur (18,1 kraadi) tavapärasest ainult 1,4 kraadi kõrgemaks ning vaatluste reas see number erilist tähelepanu ei ärata. Juulikuu keskmine õhutemperatuur on varem kolmel korral olnud üle 20 kraadi, viimati 2001. aastal.
Lisaks kuumarekordile oli tänavu ka vihma juulis erakordselt vähe. Kuu sademete summaks mõõdeti Jõgeva ilmajaamas ainult 10,4 mm, mis osutus viimase 84 aasta kõige väiksemaks sademete hulgaks juulikuus. Perioodil 1. aprillist kuni juulikuu lõpuni on tänavu tulnud vihma ainult 111 mm, mis on samuti seniste vaatluste rekord. Tavaliselt sajab samal ajavahemikul Jõgeval 236 mm. Kogu maakonnas tuli juulikuus tänavu esialgsetel andmetel vihma 5 mm (Põltsamaal) kuni 23 mm (Kääpal). Kuna päevased temperatuurid olid kõrged, päikest oli rohkesti, aeg-ajalt ilm tuuline, siis püsis mullaniiskus kuu kestel kriitilisel piiril. Vähesed hoovihmad, mis kuu jooksul esinesid, suutsid niisutada ainult taimede lehti ja mulla pindmist kihti, muutsid õhu niiskemaks. Taimed said sademete vett kasutada põhiliselt vaid lehtede kaudu, enamasti juurteni see ei jõudnud. Veidi suuremad vihmad esinesid maakonnas 29.?30. juulil, kuid ka need niisutasid kuiva mulda pinnalt ainult mõne sentimeetri sügavuseni. Madalalt niidetud muru ning karja- ja heinamaad kõrbesid kuivuse tõttu, teraviljadel toimus kõrgete temperatuuride ja põua tõttu hädavalmimine, kartulitaimed närbusid ja vajusid vagude peale maha, mugulate kasv peaaegu seiskus. Produktiivne veevaru mullas kartuli all praktiliselt puudus (muld tuhkjalt kuiv) poole meetri sügavuseni, teraviljapõllul oli veevaru veelgi sügavamal (80?90 sentimeetrit). Ka rapsitaimed närbusid ja isegi kapsa lehed vajusid longu. Peenrad vajasid rohket kastmist. Taimed olid kuumuse ja kuivuse tõttu stressis, nende kasv ja areng oli aeglane, peaaegu seiskunud. Tuleoht oli looduses erakordselt suur. Veekogudes ja kaevudes langes veetase.
Milline on tavaliselt augustikuu ilm? Lõikuskuu keskmine õhutemperatuur jääb harilikult juulikuu omast madalamaks. Kuu algusest on ilm veel südasuviselt soe enam kui 16-kraadise keskmise õhutemperatuuriga, kuid kuu teisel poolel jääb ööpäeva keskmine õhutemperatuur juba alla 15 kraadi. Ööd muutuvad jahedaks (alla 10 kraadi) ja päevalgi ei tõuse kuu lõpus keskmisena maksimumid enam üle 20 kraadi. Augusti äärmustemperatuurideks on olnud Jõgeval õhus 34,6 (1992. a) ja 0,0 (1980. a) kraadi. Lõikuskuu on tavaliselt aasta kõige sajusem kuu keskmise sademete hulgaga 87 mm, kusjuures sademete summa on kõikunud selles kuus vaatlusaastate jooksul 0,5 mm (2002. a) kuni 197 mm (1962. a).
Laine Keppart
Jõgeva SAI agrometeoroloog-ekspert
