Paljudele Jõgevamaa noortele läheb ettevõtlustemaatika tõsiselt korda. Neil on arusaamad, kuidas turumajanduse nurgakiviks oleva valdkonnaga sügavamalt tuttavaks saada, selles tulemuslikumalt tegutsema hakata. Nii arvatakse, et õppimine koolis võiks olla põhjalikumalt pööratud igapäevase majandustegevuse poole, ning soovitakse, et omavalitsus ja riik annaksid ettevõtjale, eriti alustajale kindlamalt toetava käe.
Küsitlusele vastas 115 noort
Veendumus noorte huvist ettevõtluse vastu tugineb Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse korraldatud veebiküsitlusele “Jõgevamaa noorte ettevõtlikkuse edendamine”, mis viidi läbi kuni kolmekümneaastaste Jõgevamaa noorte seas käesoleva aasta 18.-24. märtsini. Küsitluses osales 115 noort, nendest 39 meest ja 77 naist. Kõige rohkem oli 16-20aastasi.
Eesmärgiks seadsime välja selgitada maakonna noorte huvi ettevõtluse vastu ning tegevused noorte ettevõtluse edendamiseks. Esitati neli väidet ning paluti teha valik seisukohtade vahel: ei ole nõus, nii ja naa, olen nõus. Selgus, et ligi 92 protsenti noortest huvitub suurel või keskmisel määral ettevõtlusest ning soovib sellest teada saada. 87 protsenti on mõningal määral ise mõelnud ettevõtjaks hakkamisest. Noortele esitati ka nimekiri ettevõtlikkust motiveerivatest tegevustest ning paluti välja valida nende arvates kõige vajalikumad ja huvipakkuvamad tegevused.
Positiivseks üllatuseks ja vastajate iga arvestades ühtlasi loogilise asjade käiguna osutus, et 88 protsenti noortest peab oluliseks õpilasfirmade loomist, et omal käel firma loomine läbi proovida. See tõestab huvi ja julgust panna juba gümnaasiumieas proovile oma teadmised ja võimed äriidee väljamõtlemises, elluviimises, turustamises, suhtlemises klientidega, partneritega jne.
Õpilased töötavad suviti meelsasti
86 protsenti vastanuist soovib koolivaheajal kohalikus ettevõttes praktikal käia, et taskuraha teenida ning ettevõtluse alaseid teadmisi saada. Selline mõttelaad annab ka märku vajadusest luua võimalikult tugevad seosed majandustegevuse ja õppeprotessi vahel.
“Kindlasti peaks olema koostöö õpetajatega, et õpilastel oleks piisavalt vaba aega ettevõtlusviisidega tegelda, sest tihtipeale jääb õilaste huvi mahuliste kodutööde taha kinni ning tulenevalt sellest, kukuvad igasugused üritused läbi. Samas on väga keeruline kohalikke õpetajaid veenda, et nad ei annaks teatud ajal üldse kodutöid või seoksid need ettevõtlusega,” avaldas arvamust üks naine 16-20 aastaste vastanute rühmast.
Mees aastates 26-30 peab mõttekaks, et koolis õpetatakse ka ettevõtlusealast juriidikat, raamatupidamist ja finantsprognooside temaatikat, mis muidugi eeldab vastava ala spetsialistide kaasamist õppetöösse ning selleks tarvilikku rahastamist. Väga sobivaks ettevõtlusega kurssi viimiseks peab ta karjäärinõustamise tunde põhikooli viimases klassis või gümnaasiumiastmes.
21-25aastaste hulka kuuluv mees aga leidis, et matemaatika ja füüsika võiksid olla tihedalt seotud argielu ja ettevõtlusega, mis teeks nende õppeainete omandamise huvitavaks. Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus on ka omalt poolt koostööks koolidega igati avatud.
Õppetöö võiks toimuda ka firmades
Tähelepanuväärselt vajalikuks on peetud teatud osa õppetöö toimumist paikkonna firmades, et saada ülevaade Jõgevamaal tegutsevatest eri valdkondade ettevõtetest ja et pärast üldhariduse omandamist tekiks huvi ja oleks võimalusi eriala valida ja töökohti leida.
Noored on mõelnud sellelegi, kuidas võiksid ettevõtlust stimuleerida omavalitsused ja riik. 26-30aastaste vastajate rühmast pärit mees peab ettevõtluse alustamiseks probleemiks sobivate ruumide puudumist. Tema hinnangul oleks vaja, et igas vallas asuks üks lihtsam “inkubaator”, mille võiks ehitada kasvõi nõukogudeaegsetest töökodadest või graažidest. “Kohalik omavalitsus või keegi muu pakuks seal küllaltki tagasihoidlikke, kuid tänapäevaseid ruume, kus olemas kommunikatsiooni – ja sidevahendid ning kus saaks läbi viia ka nõustamist. Vaja on noortele ja ettevõtlusega alustada soovijatele teada anda, et neid tõesti oodatakse. Praegu on nii, et kui mõte tekib, siis pole isegi katusealust, kus võiks reaalselt alustada,” kirjutas vastaja oma kommentaaris.
Mees samast vanuserühmast on veendunud, et kindlasti tekitaks noorte huvi ettevõtluse vastu see, kui riik ettevõtete loomise puhul soodustusi võimaldaks, et maakohtades rohkem ettevõtteid loodaks.
Hiljuti oli mul meeldiv võimalus esineda Jõgevamaa koolidirektorite ümarlaual, kus samuti tutvustasin Jõgevamaa noortele korraldatud ettevõtlusteemalist küsitlust.
MARVE MILLEND, Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse juhataja
