Kuremaal sai ülemöödunud nädala kolmel viimasel päeval jälgida põnevaid korvpallilahinguid, mida pidasid kaheksa neidude võistkonda Lätist, Eestist, Valgevenest, Soomest, Hollandist ja Venemaalt. Euroopa tüdrukute korvpalliliiga (EGBL) U-18 vanuseklassi turniiri teise etapi võitjaks tuli Riia Ridzene naiskond.
Kõnealuse turniiri teise etapi mängud oli algselt plaanis pidada Valgevenes, ent kuna firma, kes korvpalluritele majutus- ja toitlustusteenust pakkuma pidi, eelnevalt kokku lepitud summast enamat nõudma hakkas, otsustas liiga juhtkond leida etapi läbiviimiseks parema paiga.
“Lätti me seekord minna ei tahtnud, sest turniiri esimene ja kolmas etapp toimuvad niikuinii Riias ja finaal Valmieras,” ütles Euroopa tüdrukute korvpalliliiga president Igo Zanders. “Kuremaa sobis aga hästi. Oleme siin korra ka varem olnud: see oli kolm aastat tagasi.”
Euroopa tüdrukute ja poiste korvpalliliiga on vormiliselt küll erinevad asjad, ent kuuluvad tegelikult ühtsesse Euroopa noorte korvpalliliigasse. Selles teeb ühtekokku kaasa 191 võistkonda kahekümnest riigist.
“Teist nii suurt noortespordi alast ühisettevõtmist Euroopas polegi,” ütles Igo Zanders. “Võrk- ja jalgpallis ning lauatennises üritati ka sellist liigat moodustada ning paar turniiri tehtigi, aga siis jäi asi soiku.”
Ka noorte korvpalliliigat pole lihtne n-ö koos hoida. Tüdrukute liigas kehtib reegel, et iga osalev klubi peab kahe aasta jooksul ühe turniirietapi korraldama, ülejäänud kordadel on neil üksnes kohustus kohale tulla.
“Senini on see süsteem meil hästi toiminud, kusjuures ilma, et oleksime pidanud kirjalikke lepinguid sõlmima,” ütles Igo Zanders. “Samas on võistkondi, keda pole lihtsalt mõistlik panna etappi korraldama. Mõnes riigis läheksid korralduskulud kõrgete majutus- ja toitlustushindade tõttu ebamõistlikult suureks, mõnda kaugemasse paika lendamiseks peaksid aga teised võistkonnad liiga palju raha välja käima. Ka poliitiline situatsioon mängib praegu teatavat rolli. Poola noortevõistkondadel ei soovita nende riigi spordiminister näiteks Venemaale sõita.”
Suheldakse rohkem
Kuremaal on Zandersi sõnul väga head tingimused turniirietapi läbiviimiseks: spordisaal, hostel ja toitlustuskoht on lähestikku ning lisaks sellele saavad noored ujulas veemõnusid nautida ja treenerid õhtul saunas päeva kokkuvõtteid teha. Riias hajuks kogu rahvas linna peale või eri hotellidesse laiali ning mänge vaadataks ning omavahel suheldaks tunduvalt vähem.
“Kõige olulisem on aga see, et ujula juhataja Raivo Tralla ja tema poja Märt Tralla näol on siin olemas tublid korraldajad, kes annavad turniiri kordaminekuks oma parima,” sõnas Igo Zanders.
Tema sõnul on noortele korvpalluritele Euroopa ühisliigat väga vaja. Parematel noortevõistkondadel kodumaal tavaliselt võrdväärseid vastaseid pole. Liigas mängitakse aga enda väärilistega ning õpitakse tundma ka eri riikides viljeldavaid mängustiile.
“Kui noored üksnes oma koduses “korvpallikatlas keeksid”, tuleks neil ükskord rahvuskoondisse jõudes ja rahvusvahelisele areenile minnes ette liiga suuri üllatusi. Näiteks teil siin, Eestis vilistatakse iga väiksemgi problemaatiline liigutus veaks, mujal Euroopas mängitakse aga palju agressiivsemat korvpalli,” sõnas Igo Zanders.
Minski klubi RGUOR treener Jelena Ivanovskaja tõdes, et suuremas linnas oleks korvpallineidudel muidugi palju rohkem vaadata, aga Kuremaal on jälle rahulikum ja vaiksem.
“Analüüsime tüdrukutega õhtuti päevased mängud läbi. Mõni neiu on juba neli, mõni ainult kaks aastat korvpalli mänginud. Õpetlikud on sellised arutelud aga kõigile,” ütles Jelena Ivanovskaja.
Tema sõnul ei suuda korvpall, eriti naiste korvpall Valgevenes küll president Lukašenka lemmikala jäähokiga kuidagi võistelda, ent tulemused on sel alal siiski päris head. Ning paljud 18-aastased neiud unistavad tulevikus Ameerika Ühendriikidesse õppima ja korvpalli mängima minekust.
“Kas nad sinna ka pääsevad, sõltub neist endist,” arvas Ivanovskaja, kes ise püsis profikorvpallikarussellil 35. eluaastani. Tema karjääri viisteist aastat möödusid Poolas, Saksamaal, Iisraelis ja mujal.
Tallinna asemel Riiga
Venemaal Kurskis tegutseva korvpalliklubi Dinamo treenerina viibis Kuremaal aga serblane Momir Tasič. Et mees on juba mitu aastat Venemaal töötanud, rääkis ta päris korralikku vene keelt.
“Meie tüdrukud on aasta-paar teistest nooremad, seega tulime pigem õppima, mitte võitma,” ütles Momir Tasič. “Tingimused on siin aga suurepärased. Majutus ja söök on tasemel, inimesed lahked ja avatud.”
Hollandi klubi IS Eerde Yellow Blizzards neiud jõudsid Kuremaale teatavate sekeldustega: et ilm oli kehv, tuli neil Tallinna asemel Riiga lennata ning sealt jõudsid nad Kuremaale mitte neljapäeva õhtul, nagu plaanitud, vaid alles ööl vastu reedet.
“Jõudsime siia kell pool kolm, aga hommikul olid tüdrukud juba palliplatsil,” ütles naiskonna mänedžer Simon van Rooijen. “Meie mängijad on tegelikult selliste sekeldustega harjunud, sest me reisime väga palju. Oskus sellistes situatsioonides toime tulla kuulub mängija professionaalsuse juurde. Meie tüdrukud ongi aga tulevikus arvatavasti profid: nad õpivad spetsialiseeritud korvpallikoolis, kus tehakse trenni mitu korda päevas.”
Kuremaa võistlustingimustega olid hollandlasedki rahul. Simon van Rooijen salvestas aga kõik oma naiskonna mängud videolindile, selleks, et hiljem mänge analüüsida.
Hollandi tüdrukud lahkusid Kuremaalt teise kohaga, jäädes esikohamängus alla Riia Ridzenele.
“Usun, et tuleme veel kunagi Kuremaale,” arvas Euroopa tüdrukute korvpalliliiga president ja Euroopa noorte korvpalliliiga asepresident Igo Zanders.
Euroopa tüdrukute korvpalliliiga president Igo Zanders: Noortele korvpalluritele on Euroopa ühisliigat väga vaja. Parematel noortevõistkondadel kodumaal tavaliselt võrdväärseid vastaseid pole. Liigas mängitakse aga enda väärilistega ning õpitakse tundma ka eri riikides viljeldavaid mängustiile.
RIINA MÄGI
