Viimast kuud Viljandi maavanema ametit pidav ning 9. aprillist haridus- ja teadusministeeriumi asekantsleriks siirduv Kalle Küttis kutsus Venemaalt pärit kolhoosikorda ka hariduses lõpetama. Tema sõnul on 12 klassi ühes koolis nõukogude ajast tulnud ja sellega on aeg hüvasti jätta, nagu me üheksakümnendate aastate alguses kolhoosikorragagi hüvasti jätsime.
„Kõik on nõus sellega, et teeme ära, st lahutame põhikooli ja gümnaasiumi, aga kui tegema hakata, siis ütlevad, et tehke, aga mitte meie koolis,” tõdes Küttis
Kui külanõukogud valdadeks muudeti, ei tulnud tema sõnul keegi küsima, kas selle kohta on uuringuid tehtud ja mis see maksma läheb. „Terve mõistus ütles, et kogu Euroopa elab niimoodi. Maailmas on asju, mis on iseenesest mõistetavad.”
Kalle Küttise sõnul on seitsmendas klassis õpetada hoopis teine asi kui 11. klassis. „See on umbes sama, kui näitleja mängib esimeses vaatuses nõiamoori ja teises vaatuses Desdemonat. Ta saab sellega küll hakkama, aga see on ka kõik. Põhikooli lõpetamine ei ole eelduseks gümnaasiumiastumisele, põhikool on lõpetatud terviklik kohustuslik haridus Eesti Vabariigis. Sellele järgneb gümnaasiumiharidus, mida saab nii üldgümnaasiumis kui ka kutseõppeasutuses,” rääkis ta.
Küttis refereeris Tallinna Ülikooli õppejõudude uurimusi, kust on selgunud, et pooled õpilastest peavad õpetajate pakutavat ebahuvitavaks. „Süüdi pole õpetaja ega õpilased. Tegemist on olukorraga, kus lugu ei paku enam huvi kummalegi poolele. Õpetajad väidavad, et lapsed ei viitsi õppida. Neil on õigus, kuid see pole kogu tõde,” nentis Küttis, kelle sõnul püütakse koolide lahutamata jätmist demagoogiliselt seletada kahe müüdi abil, mida ta nimetas sotsiaaldarwinismiks. „Esiteks: mida vähem lapsi, seda parem õpetada. See on tõde, kuid mitte kogu tõde. Selleks, et normaalselt õppeprotsessi korraldada, on tarvis teatud kriitilist massi. Alates põhikooli vanemast astmest muutub kooli kodulähedusest olulisemaks seal antava hariduse kvaliteet. Kool ei ole ainult õppimise koht, seal toimub sotsialiseerumine, saadakse esimesed demokraatiakogemused. Vastastikku suheldes areneb emotsionaalne sfäär.”
Teine müüt on Küttise sõnul, et koolidevaheline konkurents on edasiviiv jõud. „Darwin ütles, et looduslikus valikus jäävad tugevamad ja targemad ellu. Me ei saa kõiki loomariigi reegleid otse ühiskonda tuua. „Pehmeis“ valdkondades (hardus, meditsiin) pole mõtet puhtalt konkurentsist edu oodata,” väitis ta.
„Õpilaste arv väheneb, seetõttu on oluline teha ka ümberkorraldusi ja praegu on selleks õige hetk.”
iii
HELVE LAASIK
