Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis pooldab põhimõtet, et gümnaasiumid töötaksid ka tulevikus Põltsamaal, Jõgeval ja Mustvees. See on tema isiklik seisukoht ja omavalitsused võivad, kuid ei pruugi sellega arvestada.
Jõgevamaale on kuulsust toonud Palamuse kihelkonnakoolimuuseum, endise Saare põhikooli hoones asub aga nüüd Kalevipoja muuseum. Kui tõenäoline on, et ka tulevikus hakkab mõnes tänases Jõgevamaa koolimajas samuti muuseum olema või tuleb seal hoopis pansionaat avada, nagu Kaarepere kooliga juhtus?
Välistada ei saa kunagi midagi. Kui mõtleme väheke, siis saame aru, et polegi selliseid koole, mis on kogu aeg ühes hoones töötanud. Arvan, et kui tühja koolimajja on õnnestunud luua kohalikku kultuuri populariseeriv muuseum, on piirkonnal isegi hästi läinud. Näiteks ühes Eesti tuntud kutsekoolis avati hiljuti uus õpilaskodu. Samaaegselt uue ehitamisega kuulutati välja riigihange vana maja killustikuks purustamiseks. Ka selline võib olla koolihoonete saatus. Kahjuks.
Missuguseid fakte ja põhimõtteid võetakse eelkõige aluseks koolivõrgu ümberkujundamisel eri piirkondades, kaasa arvatud Jõgevamaal?
Kindlasti ei ole see mitte ainult õpilaste arv gümnaasiumiastmes. Praegu elab oma elu arv 120, mis justkui peaks olema gümnaasiumiastme õpilaste alampiir. Tegelikult ei eksisteeri sellist numbrit üheski dokumendis. Lihtsalt praeguste gümnaasiumiastme rahastamise reeglite järgi suudab kool, kus on kaks 21 õpilasega paralleelklassi, ennast minimaalsete kulude piires ära majandada.
Arvesse tuleb võtta kindlasti lähima teise gümnaasiumi olemasolu ja kaugus, õpilase koolitee pikkus, traditsioonid ja võib-olla ehk midagi veel. Kõige tähtsam on ikkagi kooli õppekavavõimekus, st jätkusuutlikkus pakkuda õpilastele vähemalt kolme õppesuunda ja nõutavat arvu valikaineid.
Meie eesmärk peab olema gümnaasiumitaseme hariduse väiksem diferentseerumine. Küsimus pole selles, kas väiksema õpilaste arvuga gümnaasiumides õpetatakse paremini või halvemini. Eesti õpetaja on alati andnud oma parima.
Küsimus on selles, kas gümnasistile on võimalik selles koolis pakkuda nüüdisaegset ja valikuvõimalustega õpikeskkonda. Kujutage ette 10-15 õpilasega gümnaasiumiklassi, kus õpilased on jaotunud kolme õppesuunda ja kus igaühel on õigus valida kursusi. Ja samas on vastavalt uuele õppekavale mõnede valikainete puhul koolil õigus neid rühmi avada alles siis, kui valijaid on vähemalt 12. Ühest küljest piirab väike õpilaste arv gümnasisti vabadust ja teisalt ei ole vähese õpilaste arvu korral võimalik palgata õpetajat.
Esinedes ettekandega Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu volikogu koosolekul, pakkusite omavalitsusjuhtidele haridusvaldkonna tulevikust mõtlemiseks ja lahenduste otsimiseks erinevaid variante. Millistele võimaluste üle täpsemalt arutleda soovitasite?
Arutamiseks pakkusin meie analüüsitud nelja varianti. Need olid kui erinevad arengustsenaariumid. Püüdsin näidata ka erinevate variantide mõju koolide üldarvule, nende paiknemise geograafiale. Praegu on Jõgevamaal 26 üldhariduskooli: kaheksa täistsükliga nn gümnaasiumi, 11 põhikooli, kuus 6-klassilist algkooli ja üks 3-klassiline algkool.
Prognoosi järgi väheneb õpilaste arv Jõgevamaal 2012./13. õppeaastaks 900 võrra ja seda kõigil kooliastmetel. Kolmandal kooliastmel väheneb õpilaste arv kõige enam — 440 võrra —, gümnaasiumiastmel 220 õpilase võrra.
Kui lähtume põhimõttest, et kõigepealt tuleks täita koolid, kus on olemas 1.-12. klass, jõuaksime olukorrani, kus Jõgevamaal oleks kaks täistsükliga nn gümnaasiumi, 10 põhikooli ja üks 6-klassiline algkool. Rohkem polekski vaja.
Selline olukord, kus koolide arv langeks poole võrra, ei rahuldaks aga kedagi. Seepärast ei tohigi me lasta asjadel veereda vabalt ja omasoodu ning peame püüdma leida variandi, kus koolid säiliksid ka hõrealadel. Näiteks peaksid põhikoolid olema kindlasti Saare, Pajusi, Puurmani ja Torma vallas.
Teada on, et õpilaste arv väheneb ka linnades ja linnakoolid võtavad hea meelega maalapsi vastu. Meie peame aga endale esitama küsimuse, kas me sellist koolivõrku tahamegi. Arutletud on ka selle üle, et õpetajate tööhõivest lähtuvalt oleks nn puhaste gümnaasiumide asemel mõistlikumad progümnaasiumi osaga (7.-9. klass) õppeasutused. See on tõsi, kuid samuti on õige see, et linnakool tõmbaks linnalähiste valdade 7.-9. klassid tühjaks. Kas peame tähtsamaks õpetajate tööhõivet või maapõhikoolide allesjäämist? Mina eelistaksin seda, et põhikoolid hõreasustuspiirkondades säiliksid.
Mis tundub Teile tänases Jõgevamaa hariduselus kõige omapärasem ja huvitavam?
Loomulikult Palamuse koolimuuseum.
Kui suured on üldse kohalike omavalitsuste mõjupiirid otsustamisel selle üle, missugused gümnaasiumid, põhikoolid ja algkoolid tulevikus Jõgevamaale jäävad?
Praegune seadusandlus ainult sellist varianti ette näebki. Kellelgi peale kooli pidaja ei ole õigust otsustada kooli avamise või sulgemise üle.
On Teil ka isiklik seisukoht, missugused praegused gümnaasiumid Jõgevamaal tulevikus ennast õigustaksid?
Kuna gümnaasiumiealiste õpilaste arv nii palju väheneb, siis on ilmselge, et kõik gümnaasiumid alles jääda ei saa. Meie prognooside järgi on 2023. aastal Jõgevamaa gümnaasiumiõpilaste arv 48 protsenti tänasest. Arvestades aga tänaseid rändetendentse, julgen arvata, et see on pigem optimistlik kui pessimistlik prognoos. Arvestades vahemaid, traditsioone ja regionaalpoliitilisi iseärasusi, pooldan põhimõtet, et gümnaasiumid töötaksid ka tulevikus Põltsamaal, Jõgeval ja Mustvees. See on minu isiklik seisukoht ja omavalitsused võivad, kuid ei pruugi sellega arvestada.
Kas võib peaaegu sada protsenti kindel olla selles, et mõne aasta möödudes on Jõgeva linnas mitte kaks, vaid üks gümnaasium?
Arvan, et absoluutselt kindlaid asju on maailmas üsna vähe, ehk ainult surm ja maksuameti tegevus. Aga tõsiselt rääkides oleks see mõistlik küll. Kunagi vaidlesin Ugala teatri tolleaegse direktoriga, kas Viljandis on mõistlik üks puhas gümnaasium või mitu omavahel laste pärast konkureerivat gümnaasiumi. Ta lubas oma lapsed Viljandist ära viia, kui esimene variant tõeks saab. Seejärel palusin tal kujutada ette olukorda, kus Viljandi Ugala teater ei asu soliidses hoones Valuoja veerul, vaid oleks kolm väikest maja ja truppi, kes teatrit teeksid. Küsisin talt, milline variant rahuldaks paremini Viljandi inimeste huve ja soove.
Seepeale jäi ta mõttesse ja rohkem me seda teemat üles võtnud ei ole. Vaevalt ta minuga nõusse jäi, kuid see näide pani ta ehk mõtlema konkurentsivajaduse ja mõttekuse üle nn pehmetes sfäärides. Olen seda usku, et neid sfääre ainult konkurentsimehhanismiga korraldada ei saa. Tihti vastandatakse Tartu ja Tallinna ülikoole ja öeldakse, et nendevaheline konkurents viib neis koolides õpetatava kõrgemale tasemele. Mitte Tallinn ja Tartu ei pea omavahel konkureerima, vaid eesti kõrgharidus peab olema maailmas konkurentsivõimeline. Arvan, et ühes gümnaasiumis oleks Jõgeval võimalik efektiivsemalt välja arendada uuest riiklikust õppekavast lähtuvaid erinevaid õppesuundi ja valikkursusi.
Missugune oleks aga parim lahendus Mustveele, kus praegu tegutseb nii eesti- kui venekeelne gümnaasium?
Selliseid kakskeelseid väikelinnu on Eestis veelgi, esimesena tulevad pähe Loksa, Aseri ja Kiviõli. Neid tuleb vaadelda piirkondlike erisustena. Põhikoolid võiksid eraldi jätkata, kuid gümnaasiumiosa oleks mõistlik ühendada. Teatavasti ei ole Eesti peagi enam venekeelset gümnaasiumi. Ka nn venekeelsetes gümnaasiumides peab 60 protsenti õppest toimuma eesti keeles. See annab kokkuhoidu tunniressursis. Osa aineid õpetatakse eraldi, osa koos. Selliste piirkondlike erisustega tuleb Eestis arvestada mujalgi ja mõistlik on siin rutata aeglaselt.
Olete aktiivselt propageerinud gümnaasiumi ilma põhikoolita. Mis on selle koolitüübi eelised ja millises paigas võiks taoline kool olla Jõgevamaal?
Selline kool oleks asjakohane kindlasti Jõgeval, ehk ka Põltsamaal. Mis puutub nende eelistesse, siis nii lühikese kirjatüki raames pole võimalik seda põhjalikumalt kirjeldada. Olukorras, kus kõrvuti tegutsevad koolid, kus on 1.-12. klass ning nn puhtad põhikoolid, ei ole põhikoolilõpetajad haridustee jätkamisel võrdses seisus: 1.-12. klassiga gümnaasiumide õpilased on eelisolukorras. Põhihariduse kvaliteet regiooniti oluliselt ei erine, gümnaasiumihariduse kvaliteet on riigieksamite andmeil vägagi kõikuv
Põhikooli lõpuks peaks õpilasel olema valmisolek õpingute jätkamiseks gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. See tähendab kindlasti ka asjatundlikkust valida, hinnata ise või asjatundjate abiga oma võimeid ja kalduvusi.
Kutsehariduses jätkamine peaks olema sama tõsiselt võetav võimalus kui gümnaasium.
Praegu liigub meie põhikoolilõpetaja valdavalt gümnaasiumi: viimaste aastate traditsiooniline suhe on olnud 70/30. Suur väljalangevus mõlemalt poolt näitab, et sageli polnud otsus adekvaatne.
Teise taseme haridust peaks vaatama kui tervikut. Gümnaasiumi- ja kutseharidust tuleks rohkem sidustada õppekavade lähendamise, ühtsete kvaliteedi tagamise süsteemide, ühtse juhtimistasandi alla koondamisega, ühtsete sisseastumisnõuetega.
Haridusministeeriumis tehtud maakondlikud analüüsid näitavad selgelt, kuidas on põhikooli lõpu keskmised hinded seotud koolidevahelise õpirändega. Maapiirkondades kaotavad niigi väikesed gümnaasiumid õpilasi kiiremini ning neisse tulevate õpilaste põhikooli lõpuhinded on kehvemad.
Milline mõju võiks puhtal gümnaasiumil olla põhikoolidele?
Suureneb põhikooli kui lõpetatud haridustaseme prestiiž. Linnalähised põhikoolid ei jookse tühjaks. Gümnaasiumi sisseastumisel oleksid linna- ja maalapsed võrdsed. Lapsevanemad peavad hakkama järeltulijate tuleviku üle juurdlema juba pärast põhikooli.
Millises vahekorras peaksid koolivõrgus muudatuste tegemisel olema ratsionaalsus ja emotsioonid?
Lihtne oleks öelda, et emotsioonid tuleb kõrvale jätta ja otsuseid tuleb vastu võtta ratsionaalsetest argumentidest lähtudes. Tegelik elu on midagi muud. Kui ma kümme aastat tagasi kirjutasin väitekirja koolivõrgu korraldamisest, siis seadsime juhendajaga ülesandeks tekitada ruumigeograafiline maatriks, mille kui universaalse tööriista abil selgitada vajalik ja jätkusuutlik koolivõrk suvalises Eesti maakonnas. Saime peagi aru, et sellisest maatriksist on kohalikele elanikele otsuste tegemisel vähe kasu. Palju olulisemaks osutus kasvõi fakt, millistest kolhoosidest on moodustunud tänased vallad ja mil moel toimib kohalik õpilasränne. Kõik poliitilised otsused on üht otsa pidi emotsionaalsed ja seda ei saa kohalikele otsustajatele ette heita. Eelnev ei tähenda, et ei peaks püüdlema mõistuspäraste otsuste suunas.
Mida tuleks Teie kui õpetaja ja koolijuhi hinnangul teha selleks, et õpilased ja õpetajad koolivõrgu ümberkorraldamisega tekkinud muudatustega võimalikult hästi ja kiiresti kohaneksid?
Asju tuleb rohkem selgitada. Määramatus tekitab inimestes frustratsiooni, seletamatut ärevust ja muret. Otsustajatel peab jätkuma järjekindlust ja oskust selgitada. Kahjuks on neid selgitajaid reaalselt üsna vähe. Ei saa ju nõuda omavalitsusjuhilt või koolidirektorilt kirglikku tegutsemist selles suunas, et nende kool mõne teisega kokku pandaks. Sellest rääkimine nõuab kodanikujulgust, veenmisoskust ja suurema plaani nägemist.
Kui reaalne on oht, et koolivõrgu reformimisega tuleb mõnel õpetajal teises valdkonnas või kodupiirkonnast kaugemal tööd otsida?
Kindlasti tuleb. Eelpool ütlesin, et Jõgevamaal väheneb gümnaasiumiõpilaste arv umbes kaks korda ja selge on see, et nii palju õpetajaid palgale jääda ei saa. Olukorda leevendab muidugi asjaolu, et hetkel töötab koolides palju pensioniealisi inimesi ja jätkata saavad sel juhul nooremad.
Nimetasite oma ettekandes Jõgevamaa Omavalitsusliidus üheks omalaadseks kooliks Tabivere Gümaasiumi. Mida täpsemalt silmas pidasite?
Seda, et aastatel 2006-2008 jätkas Tabivere Gümnaasiumi 100 põhikooli lõpetanust gümnaasiumiõpinguid 44, neist ainult 27 oma koolis. Huvitavaks teeb rände see, et sama palju gümnasiste tuleb teistest omavalitsustest Tabiverre õppima.
Tõite positiivse näitena Siimusti Lasteaed-Algkooli. Mis on Teie hinnangul selle kooli fenomen?
Kohalik omavalitsus on lahtiste silmadega ringi vaadanud, selle meelde jätnud ja oma valla lastele isegi Euroopa kontekstis moodsa koolikeskkonna loonud. Kiitus neile!
Mille poolest võiks Jõgevamaa haridusmaastik nii praegu kui ka tulevikus kogu Eesti hariduselule eeskujuks olla? Jõgevamaa on kultuuriliselt väga eripalgeline ja seda asjaolu arvestades võiksid sama omanäolised olla Jõgevamaa koolid. Koolivõrgu korrastamise üheks eesmärgiks ongi omanäoliste tugevate põhikoolide ja gümnaasiumide võrgu väljaarendamine. Jõgevamaal on selleks tugev potentsiaal olemas. Põhikooli ja gümnaasiumi lahutamise vajaduse põhjused *Põhikool ja gümnaasium on erinevad ja iseseisvad õppetasemed, mil on erinevad eesmärgid, sisu ja nõuded, oma õppemeetodid ja -keskkond. *Põhikool ja gümnaasium on erinevad hariduslikud dominandid: Põhikool: *esiplaanil kasvatusprotsess *õpioskuste ja sotsiaalse toimetuleku (koostöö, teistega arvestamine) arendamine *lapse kui terviku arendamine Gümnaasium: *esiplaanil maailmapildi süvendamine *iseseisva töö harjumuse kujundamine *ainekeskne õppekava Õpetaja rolli erisus Põhikoolis: *õpetaja kui kasvataja *õpetaja lähtub lapsest, tema individuaalsusest *tihe side koduga Gümnaasiumis: *ainekeskne lähenemine *vooruloeng, seminar, praktikum *iseseisva töö juhendamine iii JAAN LUKAS
