Hiljuti peeti Raplamaal Vana-Vigalas kutsevõistlused Eesti kutseõppeasutustes autoeriala õppivatele esmakursuslastele. Seekord tõi Põltsamaa Ametikoolile esikoha Lääne-Virumaalt pärit Tanel Tiho.
Tanel Tiho võistlustel juhendanud Põltsamaa Ametikooli autoeriala õpetaja Margus Kastor lausus, et tema rolli sportlikuma külje pealt hinnates oli ta Tanelile pigem treener kui juhendaja. Esimest korda osales Põltsamaa Ametikool taolisel võistlusel neli aastat tagasi. Siis nii hästi ei läinud, kuid eelmisel aastal saavutati koolide arvestuses võistkondlikult teine koht.
Kastori sõnul on äsjaste võistluste protokolle sirvides huvitav märkida, et ühelgi kümnest võistlusalast ei tuldud seekord esimeseks, kuid oldi enamasti esimese viie seas.
Seetõttu lisas Kastor, et tal on lõplik missioon kutsevõistlustel endiselt täitmata ja tema sihiks on Põltsamaa Ametikoolis autondust õppiv võistleja mõnel eraldiseisval võistlusalal individuaalselt esimesele kohale aidata. Mullu õnnestus Põltsamaa Ametikooli meeskonnal tulla ühel võistlusalal, milleks oli remonditöökoja seadmete käsitsemine koos sõiduki manööverdamisega, esimeseks. Tänavu jäädi 16 kooli hulgas võistkondlikult neljandaks.
Inglise keele oskus vajalik
Eraldi võistlusaladest rääkides märkis Margus Kastor, et nende kümne võistlusala hulgas on nii autondusele lähedal seisvaid alasid kui ka selliseid ülesandeid, millel autoasjandusega erilist seost ei tundu olevatki. “Autoasjandusele lähedaseks saab pidada eelkõige neid võistlusalasid, kus võistlejatel tööriistad kätte tuleb võtta ja nad nende abiga midagi praktilist teevad,” rääkis Kastor.
Tanel Tiho ütles, et ilmselt saadeti teda Vana-Vigalasse võistlema seetõttu, et ta saavutas koolisisesel võistlusel kõige paremad tulemused. Tihole sobisid rohkem need võistlusalad, mis olid praktilist laadi ja seal saavutas ta ka paremaid tulemusi.
Äärmiselt oluline on võistlustel ka hea inglise keele oskus. Võistluste juhendid on kõik inglisekeelsed ja ilma seda valdamata on tänapäeval kutsevõistlustel äärmiselt raske, kui mitte võimatu toime tulla. Võõrkeelt sunnib võistluste korraldajaid kasutama juba asjaolu, et igal aastal on siinsetel autoeriala kutsevõistlustel kaasa teinud Riia Tehnikakolledž, samuti Eestis tegutsevad vene õppekeelega kutsekoolid.
“Eks inglise keele oskus peaks mul parem olema, kuid üldiselt sain teksti lugemisega enam-vähem normaalsel tasemel hakkama. Põhiliselt olen inglise keele oskuse omandanud autodega kokku puutudes ja soovides erialasest kirjandusest masinate kohta rohkem teada saada. Natuke on kaasa aidanud ka ametikoolis õpetatav erialase inglise keele õppimine,” rääkis Tiho.
Tema hinnangul osutus üle-eestiline kutsevõistlus arvatust veidi lihtsamaks. “Võistkonnaga on lihtsam võistelda kui üksi, sest üks on tugev mingis teatud valdkonnas ja teine jälle teises, üksi võisteldes ei suuda igas valdkonnas võrdselt tugev olla.”
Võistlejatel oli võimalus osaleda ka võistlusi sponsinud Scania firma teemalises viktoriinis. Sportliku poole pealt tuli veeretada ja käsitseda osavalt rehvi.
Tänavu oli väga huvitava alana lisatud vigursõit, kus vastupidiselt tavapärasele tuli õpilasel juhendada õpetajat. Enne võistlustele sõitmist pidid võistlejad kodus ette valmistama hindamisele kuuluva videoklipi. Põltsamaa kooli õppurite videoklipi teemaks olid hüdropidurid. Soovitati kasutada õiget piduriõli, et auto õigel hetkel ja õiges kohas peatada.
Kindlustab kutseoskusega inimesele töökoha
Võistluste ajal juhendaja võistlejate tegevusse sekkuda ei saanud, oli vaid võimalik eemalt võistlejale midagi hõigata või žestide abil selgeks püüda teha. Üldse ei pääsenud juhendaja võistlejate lähedusse teoreetiliste ülesannete lahendamisel, mis toimusid eraldi ruumides kinniste uste taga.
Autoeriala õpetajana on Margus Kastor veendunud, et autoasjanduses peaks tööd ja leiba jätkuma igal ajal, sõltumata riigi majandusseisust ja tööturu olukorrast.
Autotehniku eriala valis Tanel Tiho enda sõnul kahel põhjusel. Ühelt poolt seetõttu, et see eriala talle sobib, teisalt on tema hinnangul sellel erialal lootust ka tulevikus tööd saada.
“Autod ei kao tänapäeva maailmast kuhugi ja remonti vajavad need samuti, sõltumata sellest, kui kõrgel tehnoloogilisel tasemel neid toodetakse,” kinnitas ka Margus Kastor.
i
TOOMAS REINPÕLD
