Jõgevamaa kutseõppeasutused saavad tänavu talvel ja kevadel pakkuda Euroopa Liidu Sotsiaalfondist saadud 1,4 miljoni krooni eest tasuta täiskasvanukoolitusi.
2009. aasta kevadeks ehk jaanuarist kuni mai lõpuni on Luua metsanduskoolile eraldatud kursuste läbiviimiseks 489 984 krooni.
„Praegu ei ole teada, kui suures summas eraldatakse täiskasvanute kursuste korraldamiseks raha sügisel,” ütles kursuste korraldaja Evelin Saarva.
Ülaltoodud summa eest saab kool korraldada 11 kursust ja nendel kursustel saab tasuta õppida 114 inimest.
Põltsamaa Ametikoolile eraldati tänavuseks täiskasvanute tasuta koolituskursuste läbiviimiseks Põltsamaa Ametikoolile 921 900 tuhat krooni, praegu on seal täiendkoolitusel õppimas 155 inimest.
Luual veel üksikuid vabu kohti
Jaanuarist alustati Luual vene keele kursusega klienditeenindajatele, mis toimub igal teisipäeval Luua Metsanduskooli mõisahoones vene keele klassis. Sellele kursusele võib inimesi ka juurde tulla, sest läbi on jõutud võtta alles väikese osa kursuse mahust.
„Mõni kursus täitus nädalaga, väga populaarseteks kursusteks osutusid haljastusprojekti vormistamine arvutiprogrammiga, puuhooldajate ehk arboristide koolitus, samuti palkmaja ehitajate, ohtlike puude langetajate ja raietööliste kursus, õpiti ka matkaradade plaanimist loodusse,” rääkis Saarva.
Tema sõnul on praegu veel vabu kohti metsa uuendamise, metsade sertifitseerimise nõuete, säästliku metsakasvatuse ja puidupraakerite koolituse kursustele. Puidupraakerite koolitus koosneb viiest erinevast õppepäevast, kus igal päeval on oma teema ja need on kasvava metsa hindamine, virnade mõõtmine ja virna mahu arvutamine, tüvede optimaalne järkamine sortimentideks, ümarmetsamaterjalide kvaliteedi hindamine, saematerjalide kvaliteedi hindamine.
„Tänavu kevadel kasutatakse veel struktuurifondi 2004-2006 perioodi vahendeid, sest neid jäi üle. Sügisest 2009 saab hakata kasutama Euroopa Sotsiaalfondi perioodi 2007-2013 vahendeid,” lisas Saarva.
Tema kinnitusel toimuvad kursused enamasti tööpäevadel ja kui näiteks raietööliste kursuse maht on 80 tundi, siis kestab see kaks nädalat; vaid keeltekursusi peetakse õhtupoolikuti.
„Nädalavahetustel aga pakutakse õppimisvõimalust inimestele, kes tahavad end täiendada aiandusvaldkonnas. Õpetajate koormus on tõesti suur, tunde tuleb anda päevases õppes, sessiooniõppes ja ka töökohapõhises õppes osalevatele rühmadele. Täiendõppekursused on veel lisaks. Väga loodan, et õpetajad peavad vastu,” tõdes Saarva.
Mis puudutab tagasisidet, siis osalejad on rahul. „Näiteks eelmise aasta lõpus korraldatud arvutikursused meeldisid osalejatele niivõrd, et kooli direktorile saadeti lausa tänukiri ja ka õpetaja Saima Ukrainskit tänati südamest väga heade kursuse eest! Kui inimene saab hakata omandatud teadmisi ja oskusi kohe kasutama, siis ei ole me neid koolitusi asjata korraldanud,” kinnitas Saarva.
Suurem huvi autojuhikursuste vastu
Põltsamaa Ametikooli täiskasvanute täiend- ja ümberõppe osakonna juhataja Mart Vahesoo sõnul on need kursused mõeldud Eestis töötavatele inimestele oma tööalase kvalifikatsiooni tõstmiseks. Eesmärgiks on seatud inimeste suutlikkus tööturul ümber orienteeruda ning luua neile valmisolek uuteks väljakutseteks.
Raha eraldamisel lähtutakse ametikoolides põhikursustel õpetatavatest erialadest, et täiendkoolitusel saaks kasutada erialakabinette ja õppebaase. Põltsamaa Ametikool pakkus, et neil saab läbi viia noorloomakasvatuse, söödakultuuride kasvatamise ja koristamise, sotsiaaltöö ja nõustamise kursused, bussijuhi ametikoolituse, veoautojuhi ametikoolituse, C-kategooria täiendõppe, CE-kategooria täiendõppe, D-kategooria täiendõppe ja T-kategooria täiendõppe kursused. Need kõik on plaanis korraldada esimesel poolaastal — jaanuarist juuni lõpuni.
Täiendkoolituskursuste läbiviimisega on juba alustatud ning enamik kursustest on komplekteeritud.
Üksikuid vabu kohti on veel noorloomakasvatuse, söödakultuuride kasvatamise ja koristamise kursustele. Mitme kursuste läbiviimiseks on juba mitme rühma jagu huvilisi järjekorras ootamas.
Mart Vahesoo sõnul leidub täiendkoolitusel õpetatavatel erialadel ka töökohti, sest nendel erialadel on toimumas põlvkondade vahetus. „Täiendkoolitusel osaleb inimesi kogu Eestist, ent eelistatud on siiski Põltsamaa piirkond. Nii moodustavad täiendkoolitusel osalejatest umbes kaks kolmandikku Põltsamaa piirkonna elanikud ning ühe kolmandiku kaugemalt tulnud õppurid,” rääkis ta.
Ametikooli õpetajatele tähendab täiendkoolitus lisakoormust, kuid mingil määral vähendatakse neil täiendkoolituse ajaks põhikursuste koormust. Suurema osa kursustest moodustavad sõidukijuhtide kursused ning selleks on ametikoolis olemas atesteeritud õpetajad.
Ka masinatega on ametikool Vahesoo kinnitusel hästi varustatud. „Masinatest on olemas nii Vene kui Lääne päritolu traktorid, haagis, sõidu- ja veomasina, lisaks 56-kohaline Scania buss. Õppesõiduks kasutatav tehnika peab omama kahekordset ülevaatust, kus ühelt poolt kontrollitakse sõiduki vastavust tehnilistele nõuetele ja teisalt sõiduki vastavust õppesõidu läbiviimiseks kehtestatud nõuetele,” rääkis Vahesoo. Sõidukijuhtide koolitamise kõrval on suur huvi veel sotsiaalhoolduse, arvutiasjanduse ja inglise keele õppimise vastu.
Euroopa Liidu sotsiaalfondi raha
*Möödunud aastal said Jõgevamaa kutseõppeasutused 1,9 miljonit krooni
*Põltsamaa Ametikool sai sellest summast 1,245 miljonit krooni.
*Selle raha eest korraldati 13 kursust 200 täiskasvanule.
*Luua Metsanduskool sai mullu 684 336 miljonit krooni.
* Selle raha eest korraldati 28 kursust 322 täiskasvanule.
*Põhinõue tasuta kursustele saamiseks on töö olemasolu
*Kursustele võivad tulla ka füüsilisest isikust ettevõtjad
*Töötutele see koolitus ei laiene
TOOMAS REINPÕLD
HELVE LAASIK
