Mõttevahetusele oodati ka Piirivalveameti esindajaid, kellelt loodeti kuulda, kas ja kuidas on võimalik kutseliste kalurite huve silmas pidades reguleerida Peipsi jääl liikumist. Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu korraldatud nõupidamisel selgitasid kalandusega seotud küsimusi Põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai, kalamajanduse osakonnajuhataja Madis Reinup, andmeanalüüsi ja püügikorralduse büroo juhataja Gunnar Lambing, Keskkonnaministeeriumi kalandusnõunik Lauri Vaarja, kalavarude osakonna juhataja Ain Soome ja kalanduse peaspetsialist Ivika Näks.
Kurdavad liikumisvõimaluste üle
Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu esimees Urmas Pirk alustas aga oma sõnavõttu teemaga, mis puudutab kutseliste kalurite liikumisvõimalusi Peipsi jääl.
“Alates möödunud aasta veebruarist on hakatud tegema takistusi jääl liikumiseks ka kutselistele kaluritele ja kui Peipsi äärsetel inimestel ei lasta tegeleda oma põlise leivateenimisviisiga, on meel mõistagi kurb. Pöördusime siseministri poole, et viidaks sisse muudatus piirivalve eeskirjas, mis eristaks kutselise kaluri harrastajast. Vastuseks saime, et eristusi pole võimalik teha, kuna pole selge, kes kuulub ühte või teise kaluriterühma. Ometi on 2008 aasta 1. jaanuarist jõustunud seaduseparandusega see kindlalt määratletud. Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit on teinud teemakohase pöördumise ka Riigikogu õiguskomisjonile, kust lähiajal vastust ootame.”
Pirk märkis, et kutselised kalurid on teinud ettepanekuid, mis võimaldaksid nende ohutuse tagamise jääl liikumiseks. “Üheksakümnendate aastate lõpus andis Piirivalve koos Keskkonnainspektsiooniga selleks eriloa. Täna suhtutakse kõikidesse aga võrdselt, olgu siis tegemist kutselise kaluriga või mõnest välisriigist tulnud puhkaja kalandusturistiga,? ütles ta.
“Sellised kitsendused ei võimalda kalandusettevõtetel oma tegevust kaugeltki ette planeerida. Ka tundub, et olemasolevad eeskirjad pole kooskõlas looduslike tingimustega. Pealegi on kutselistel kaluritel ka endal piisavalt teadmisi ja kogemusi, kuidas kindlustada endale turvalisus Peipsi jääl,” märkis AS Kallaste Kalur juhatus esimees Fjodor Plesankov. Tema sõnul tuleks kalandusalases seadusandluses eraldi käsitleda ka merel ja siseveekogudel töötavaid kutselisi kalureid.
Kutselisi kalureid jääb vähemaks
Kutseline kalapüük on aastaid olnud Peipsil kalurite arvu poolest üle paisutatud, mistõttu toimus ka ülepüük. Teadlased ja kalurkonna esindajad tegid ettepaneku, et enda äraelatamiseks peaks ühel kaluril olema vähemalt 10 nakke- või raamvõrgu luba. “Alates tänavuse aasta 1. jaanuarist on see jõustunud ka seaduses, Põllumajandusministeerium on aga väljastanud ka väiksema arvu püügivõimalustega lubasid, ” rääkis Urmas Pirk.
Asekantsler Toomas Kevvai märkis, et kõnealused load on väljastatud möödunud aastal, mil vastav seadusesäte veel ei kehtinud.
Põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna andmeanalüüsi ja püügikorralduse büroo peaspetsialist Ene Ilves ütles, et käesoleva aasta 2. jaanuari seisuga omab Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel püügiõigust 84 juriidilist isikut, kusjuures nendest 47 on füüsilisest isikust ettevõtjad, 31 osaühingud, 3 aktsiaseltsid, 2 tulundusühingud ja 1 kalandusühistu. Püügilubasid on väljastatud 30. jaanuari seisuga Põlvamaal 66, Ida-Virumaal 49, Jõgevamaal 47 ja Tartumaal 94.
Seda, mitu kutselist kalurit sel aastal Peipsil püüab, pole aga Urmas Pirgi sõnul veel praegu võimalik öelda, sest on väljastamata mõrraload. “Võrgupüügi lubasid oli aga nõupidamise päevaks väljastatud 290 kalurile, mitte aga 109-le, nagu väidab põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder 31. jaanuari Maalehes, ” lausus Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu esimees.
JAAN LUKAS
