Eesti Kutsehaigete Liidu tegevjuht Aino Muru märkis, et seaduse koostamisega, mis tagaks tööõnnetuses kannatada saanutele või kutsehaigetele majandusliku kindlustatuse, on tegeldud juba 14 aastat, aga lõpuni pole tööga veel jõutud. ?Praegusel sotsiaalministril Jaak Aabil on koos oma meeskonnaga välja töötatud teemakohane kontseptsioon ja me ootame, millal valitsus selle läbi arutab ja seaduseelnõu ette valmistab. Tahame, et sotsiaalminister kutsuks ka meid eelnõud välja töötama. Oleme huvigrupp, kellel on õigus teada, mis sellesse seadusse sisse kirjutatakse.?
Aino Muru sõnul on tänaseks käivitatud ka projekt, mis võimaldab kutsehaigetel saada loengute ja konsultatsioonide kaudu õigusabi juristidelt. ?Õigusabi saamiseks vajaliku raha eraldas justiitsministeerium. Kõige sagedamini vajavad kutsehaiged õigusnõu ettenähtud hüvise kättesaamiseks tööandjatelt, kes sageli mitmesuguseid juriidilisi nõkse kasutades sellest kohustusest hoiduvad,? nentis Muru.
Kutsehaigete Liidu juhatuse liige ja 500-liikmelise Tartu Kutsehaigete Ühingu juhataja Aleksander Nukka ütles, et kutsehaiguste tekkimist soodustavad peamiselt müra, vibratsioon ja mürgitused. ?Kutsehaigetel ei jätku sageli enda ravimiseks raha, mida kauem aga ravi alustamine viibib, seda enam haigus süveneb. Töötervishoiu arste Eestis jätkub, kuid need arstid peaksid töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt ise kutsehaigusi diagnoosima. Kahjuks julgevad seda praegu teha vaid kutsehaiguste kliiniku meedikud. Nukka nimetas eriti teravaks probleemiks seda, et hüviste indekseerimine ei kata ära antud erialapalkade tõusu. ?Võlaõiguse seaduses on aga öeldud, et inimene tuleb asetada sellisesse olukorda, millises ta oleks ilma kutsehaigusse haigestumata. Kuigi elukallidus tõuseb, kasutatakse hüviste määramisel tarbijahinna indeksit, mis ei kata aga tegelikku hindade ja palkade tõusu.?
Aino Muru sõnul on Jõgevamaal praegu üle paarisaja kutsehaige. ?Jõgevamaa Puuetega Inimeste Koda ja maakonna kutsehaiguste ühing on teinud head tööd oma liikmete abistamisel mitmesuguste küsimuste lahendamisel.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Mai Treial tutvustas kutsehaigetele sotsiaalpoliitika erinevaid valdkondi ja nendega seonduvaid probleeme. Ta rääkis uuringust, millest selgus, et peaaegu 24 protsendil Eesti elanikest pole jõukohane omaosalus ravikulude tasumisel. Peamiselt arstiabi paremaks rahastamiseks kehtestati füüsilisest isikust ettevõtjatele alates tänavusest aastast suurem sotsiaalmaks. Selle kasv on tingitud ka füüsilisest isikust ettevõtjate arvu märgatavast kasvust. FIE-ks hakatakse erinevatel põhjustel.
Treiali arvates raskendavad arstiabi kättesaadavust ka ravijärjekorrad, mis on vaatamata mõningasele lühenemisele ikka veel liiga pikad. ?Samuti tuleks leida riiklikke vahendeid hambaravi rahastamiseks. Hambaarsti külastatavus on viimastel aastatel vähenenud just patsientide rahapuuduse tõttu. Hambahaiguste puhul vajavad aga inimesed õigeaegset ja kvaliteetset ravi nagu iga tervishäire korral,? lausus Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees.
JAAN LUKAS
