Möödunud neljapäeval külastasid nii Pajusi kui Põltsamaa lapsed Pajusi vallas tegutsevat Kalana suurfarmi, et näha oma silmaga, kust piim poodi tuleb.
Et lapsed suurfarmi kohale saaksid, oli sellele ettevõtmisele õla alla pannud Pajusi vallas tegutsev osaühing Eltor, millele kuuluva bussiga lapsi sõidutati. Põllumajandusettevõtte Pajusi ABF hooldusjuht Ain Rändoja tõdes, et lapsed on julged loomadega suhtlema, hoolimata sellest, et paljud neist olid üldse elus esimest korda niisuguses suurfarmis.
Pajusi mahetootmise loomakasvatuse juht Kairit Vahenurm kinnitas, et rõõm oli näha nii suurel hulgal säravate silmadega lapsi. Noored külalised tahtsid teada, milleks on loomadel kõrvas number, kas igal loomal on nimi, milleks on loomadel elektrooniline kõrvamärk, kas vasikal on hambad suus jne.
Loomadel on jahedas parem
Ain Rändoja sõnul moodustavad Kalana suurfarmi loomadest suurema osa lüpsilehmad, praegu on seal 816 piimaandjat. Kalana suurfarmis toodetakse 24 tonni piima ööpäevas, vahel ka natuke rohkem. Piima kogus sõltub väga paljudest asjaoludest, näiteks ka ilmast. Ja kui äsja lüpsma tulnud lehmi on karjas rohkem, siis on ka kogutoodang suurem. Oma karja täienduseks on farmis noorloomi piisavalt ja kipub natuke ülegi jääma. Lüpsikari vahetub küllalt kiiresti, sest looma eluiga on keskmiselt neli-viis aastat. Farmis on olnud eesmärgiks lüpsilehmade arvu suurendada.
Kindlasti võib võhikul tekkida küsimus, kas loomadel soojustamata ja ehituslikus mõttes üsna lahtistes lautades külm ei ole. Selektsionäär Tiiu Sepa sõnul oli tal päris nukker omal ajal eralautu vaadata, kus kõik õhuaugud olid külmal ajal kinni topitud, kust ukse avanedes soe aur vastu lõi ning kuidas laudas vesi kaela tilkus. Looma jaoks on viis-kuus plusskraadi täiesti normaalne temperatuur. Peaasi, et suurt tuuletõmbust ei ole.
Laudatöötajad tõdesid, et eks tänapäeval tulekski lapsi suurfarmidesse uudistama tuua, et nad loomade ja maaeluga paremini kurssi viia. Selliseid vanaemasid-vanaisasid, kellel loomad olemas, tänapäeval enam peaaegu ei ole. Lõpuks pakuti lastele ka ehtsat toorpiima.
Lapsed on maaelust võõrdunud
Põltsamaa ühisgümnaasiumi lastega kaasas olnud õpetaja Kaja Raimets lausus, et enne Kalana suurfarmi külastamist osales neli kolmanda klassi tüdrukut piimakokteilide valmistamise võistlusel, mille nad võitsid. Auhinnaks oli võimalus külastada Kalana suurfarmi ning võtta endaga kaasa kahe sõbraklassi lapsed. Kaasa kutsuti kahe neljanda klassi lapsed. Kui õpetaja lastelt enne ekskursiooni küsis, kas mõni neist ei taha ehk lauta tulla, siis äraütlejaid ei olnud.
Eks alguses pelgasid lapsed laudalõhna. Mõned poisid soovitasid aga teistel nina mitte kinni hoida, siis harjub võõra lõhnaga kiiresti ära. Õpetaja sõnul meeldisid lastele kõige rohkem vasikad ja mõned lasksid vasikatel oma sõrmigi lutsida. Kaja Raimetsa sõnul on natuke kahju, et nende rühmal lüpsmine nägemata jäi, aga lauda elust ja tegevusest said nad sellegipoolest piisava ettekujutuse. Ka ehtne piim maitses lastele. Pedagoog tõdes, et enamik lapsi ei satu lauta kunagi, igas klassis on ehk paar-kolm last, kes loomadega kokku puutuvad. Tihti ei pääsegi enam farmidesse, sest nakkusohu tõttu on ekskursioonid keelatud.
Pajusi ABF on laste ja ka täiskasvanute jaoks selles mõttes tänuväärne ettevõte, et Põltsamaa piirkonna rahval ja ka kaugemalt tulijatel on olnud võimalik külastada Pajusi rehepeksupäevi. Lisaks on lastel olnud võimalus külastada Eesti Põllumajandusmuuseumi Ülenurmes ja näha, kuidas leiba küpsetatakse. Kaja Raimets tõdes, et kui omal ajal said lapsed suvisel koolivaheajal põllumajanduses töötada, kas rohida, heina teha või mõnel muu tööl käed külge panna, siis tänapäeval selliseid võimalusi enam ei ole. Seepärast on paljud neist põllumajandusest ja maaelust võõrdunud ega tea täpselt sedagi, kust piim poodi jõuab ja millist tööd selleks teha tuleb. Pedagoogi kinnitusel tuleks lapsi põllumajanduse ja loomakasvatusega rohkem kursis hoida.
TOOMAS REINPÕLD
