Liis Köörna, kõrgkooli astuja:
?Sellist raamatut mul küll ei ole, pole öökappigi, ja hea uni tuleb ilma lugemisetagi peale. Üldiselt loen raamatuid harva ja kui, siis hobustest ja ratsaspordist. Sellealast, põhiliselt mõnest muust keelest tõlgitud kirjandust tuleb pidevalt juurde, nii et ikkagi on, mida lugeda ja millest õppida. Üks uuemaid raamatuid on koolisõidust. Raamatukogudest saab uuemaid ratsaspordialaseid raamatuid väga vähe, seepärast tuleb neid ise osta. Need raamatud on aga paljudest jutukatest päris palju kallimad. Muidugi, ka internetist saab mõndagi lugeda, aga see pole see, mida annavad raamatud. Neid mulle mõnikord ikka kingitakse, kuna paljud teavad, et minu lemmikuteks on hobused. Meil on kodus oma hobune, temaga ma koolivabal ajal põhiliselt tegelengi.?
Mari Pungas, pensionil raamatumüüja:
?Gustav Suits. Mis sest, et olen tema kirjutatut juba palju-palju kordi lugenud ja nii mõnigi luuletus on kindlalt peas, tahan neid ikka ja jälle uuesti lugeda. Sama lugu on veel mõne teise autoriga ? see ei tähenda mulle midagi, et mõne teose olen korra juba lugenud. Vana arm ju ei roosteta ning häid ja armsaid tuleb ikka aeg-ajalt külastada. Olen elupäevad raamatutega tegelenud ja oleks patt, kui mul poleks palju häid raamatuid. Õnneks on mul palju selliseid sõpru, kes mulle ka nüüd raamatuid kingivad. Muidugi, uuemat eesti kirjandust peab lugema, kuid kardan, et ma ei saa noortest autoritest enam hästi aru. Ma ei väsi toonitamast: raamat ei ole kallis, vaid meil on raha vähe.?
Maiu Erapart, õpilane:
?Just lõpetasin ?Moemaja? ja ?Inimjumalad? lugemise. Mõlemad raamatud olid aga nii põnevad, et lugesin kord üht, siis teist, ja nii nad peaagu korraga läbi saidki. Koolis tuleb ka küllaltki palju kohustuslikku kirjandust lugeda, kuigi mõned raamatud on päris igavad. Tänu vihmale jäi suvel aega ja lugesingi osa neist läbi, et talvel oleks kergem. Koolikirjanduse vahel tahad ka ju midagi muud, põnevamat lugeda. Kodus on meil emal hästi palju vanu raamatuid, uuemaid saame raamatukogust ja mõne oleme ka ostnud. Raamatupoes käin siiski rohkem tutvumas ja sirvimas kui ostmas. Ajalehtedest ja kataloogidest loen raamatututvustusi, siis tean, mida raamatukogust küsida. Naistekaid pole ma eriti lugenud, meeldivad põnevusjutud nagu ?Kuukivi?, ka fantastika.?
Inna Kübarsepp, raamatukogu juhataja:
?Öökapiraamatuks pean sellist raamatut, mida ma tihti loen ja mis peab käepärast olema.
Aukohal on mul Artur Alliksaare luuletuskogu ?Päikesepillaja?. Minu meelest on see nii ammendamatu raamat, mida tahad ikka ja jälle lugeda. Proosaraamatutest on lemmikuks norra kirjaniku T. Gulbransseni ?Ja taamal laulavad metsad?. Tavaliselt ei loe ma ühte raamatut mitu korda, kuid seda küll. Raamat sisaldab nii palju filosoofiat, et seda võib lugeda ka katkenditena siit ja sealt. Raamatuid ilmub palju, kõik need ajaviitesarjad ja armastusromaanid, eks ma püüan nendegagi kursis olla, kuid see on vaid kerge lugemine ja tutvumine. Raamatutega kursis olemine kuulub mu töö juurde, kuid ajapikku on tulnud kergest kirjandusest küllastus.?
Heino Paju, pensionil metsaülem:
?Ajaloolised jutud. Mind on Vabadussõda ja Eesti Vabariigi sündmused kogu aeg huvitanud, see on mulle hobiks saanud. Esimest korda lugesin ?Nimed marmortahvlil? juba saksa ajal, nüüd olen ka seda raamatut mitmel korral uurinud. Hiljuti tõi tütar mulle ?Eesti ajaloo? ja Ülo Pärna raamatu Kaitseliidu ajaloost, ise ostsin Mart Aroldi ?Sortside saladused?. Seda oli väga huvitav lugeda, sest palju oli kirjutatud Palamuse kandist, olen Erikvere lahingu ka ise läbi elanud. Ajalooliste kogumike uurimine võtab palju rohkem aega kui juturaamatute lugemine. ?Eesti elulood? on ka väga huvitav sari. Kodus on mul suur kogus raamatuid, vahete-vahel loen mõnda vana asja uuesti, Vilde oligi mul alles käsil. Lisaks raamatutele kulub aega ka ajalehtede lugemisele ja ristsõnade lahendamisele.?
Evald Oja, tehnikahuviline:
?Raamatud pole mul öökapil seisnud juba mitukümmend aastat. Maainimesel on vaja teha nii palju koduseid töid ja toimetusi, et hea seegi, kui jõuad Postimeest ja Vooremaad lugeda. Televiisorile leian vaid nii palju aega, et päevauudiseid, spordi- ja ilmateadet vaadata. Raamatud on läinud kalliks, krooniajal polegi ma neid ostnud ega raamatukogust koju tassinud. Ausalt öeldes, ma pole kunagi olnud ilukirjanduse lugeja. Kooliajal küll, kuid siis oli see kohustus. Kui mõnda raamatut uuringi, siis on see tehnikaalane kirjandus. Autod ja fotograafia on mind juba lapsest saadik huvitanud, sellealased ajakirjad olid meil koju tellitud ja nendest ma neid asju uurisingi. Pojad on mul samuti tehnilise kallakuga, ega nemadki juturaamatutele aega kuluta.?
Küsitles ja pildistas ARDI KIVIMETS
