Marnet Kuuskmäe, ehitustööline Jõune külast:
“Talun palavat ilma ja kuuma sauna küllaltki hästi, selles suhtes pole mul veel probleeme olnud. Muidugi, üle mõistuse kuumaks ei maksa ennast ka kõrvetada. Kodu on mul Pedja lähedal, saab ujumas käia. Põhiliseks joogiks on apelsinimahl ja sidrunimaitseline gaseeritud vesi, vahelduseks ka kali. Muidu ei hakkaks poest vett küll ostma, kuid oma kaevu vesi pole just kuigi hea. Mõni õllepurk on ka külmkapis, kuid need saan lahti teha alles õhtul, kui kõik sõidud sõidetud. Nii suurt õllenälga mul ka ei ole, et hakkaks alkoholivaba õlut jooma. Ega autoga polegi palav sõita, kui aknad ja katuseluuk lahti hoida. Kodus ma palaval päeval uksi ja aknaid küll lahti ei hoia, sest muidu tuleb kuumus väljast sisse.”
Aivar Kepp, agronoom Adaverest:
“Ikka vee ja karastusjoogiga ? ega muud võimalust ole. Praegu, palaval heinaajal tuleb kaua tööl ja roolis olla, nii et joogiks jääb vaid kali, limonaad või mõni mineraalvesi. Jäätist võtan ka, kui mõnest poest mööda sõidan. Ujumiskoht jääb meil kaugele ? ja ega seal polekski aega käia. Õnneks on meil loodud kõigile töötajatele võimalus päeval du?i all käia. Ega muidu saakski ennast maha jahutada ja põllutolmust puhtaks. Kliimaseade on olemas vaid mõnel traktoril, väga palju on vana vene tehnikat, mille peal mehed töötavad. Aga ega põld küsi, kas masinamehel on kabiinis külm või kuum, töö tahab tegemist iga ilmaga. Kui pikk ja palav tööpäev läbi, lähen ka kodus du?i alla ja luban endale pudelikese külma õlut.”
Kalev Ilves, firmajuht Teilma külast:
“Nii tööl kui kodus peab olema korralik hoone ja natuke vett, siis on asi lahendatud. Tööl on meil suur katusealune ja seal on päris jahe, koduõues kasvavad aga suured tammed, mis varjavad õhtupäikese ära ja toad ei lähe nii kuumaks. Ega selle kolmekümnekraadise kuumaga tahagi väga tööd teha, kuid päikese ajal tuleb valida selliseid töid, mida saab varjus teha. Tänavu olen saanud ujumas käia vaid korra, selline juhus oli Saaremaal olles. Autosõit pole palavaga hull, masinal ju kliimaseade peal. Du?i all käin aga nii tööl kui kodus. Saunas ikka ka ? ja kindlasti vihaga. Kõige parem jook on kasemahl. Varakevadel panin mahla pudelitesse ja rosina sisse, nagu vanasti tehti. Kuni jaanipäevani ma seda mõnusat jooki põhiliselt jõingi. “
Sille Raidvere, multifunktsionaalne koduperenaine Vilina külast:
“Ikka veega ? mida kauem kaelast saati vees oled, seda rohkem jahtud. Järv ei jää meie kodust kuigi kaugele, saab ka mitu korda päevas käia ennast kastmas. Jooki läheb kuumal ajal kõvasti ja külmkapp ongi vett täis. Põhiliseks joogiks on meil hea kaevuvesi, kuid ostan ka poevett ? sellel mullid lisaks, mis maksavadki. Kali mulle enam ei maitse, sest praegused pudelikaljad on liiga magusad ja pole enam sellist head leivamaitset nagu kunagisel vaadikaljal, mille klaasike maksis vaid kolm kopikat. Tavaliselt ostan Värska originaali ja lapsele jäätist. Väga mõnusa joogi saab, kui vette panna sügavkülmast võetud maasikaid. Need annavad veele külma ja head maitset. Soojad ilmad mulle meeldivad, sest olen selline kuumavereline suveinimene.”
Ranneld Kurg, Jamari talu peremees Kivijärvelt:
“Pole hullu, elame ka kuumalaine üle. Ega ilma vastu saa, sellega tuleb kohaneda. Inimene on juba selline, et kunagi pole tal hea: kui on kuum, tahab külma; kui kuiv, siis vihma ja vastupidi. Kuumaga pole kellelgi kerge, kuid töid tuleb nõnda sättida, et selle kuumaga end mitte ära tappa. Vesi jahutab. No seda ma küll ei tee, et hakkan poest vett ostma. Külma vett võtan oma kaevust ja eks saab ka järves ujumas käidud. Kuumaga läheb ka loomadele rohkem vett: eks lehm ole suurem ja joob rohkem kui mina. Kui ei ole tuult ja on väga palav, toon loomad ikka lauta jahedasse. Selle palavuse talun ma ära, kuid kuumusest tapvam on tolm. Elan külatee ääres ja autode ülesaetud tolmu on kõik kohad täis.”
Sigrid Aarde, klienditeenindaja Jõgevalt:
“Praegu on igal pool kuum. Töö juures ei aita ka ventilaatorid, sest väljas on veel soojem. Põhiliselt jahutavad mind jää ja vesi, kuigi suur jäätisesõber ma ei ole. Panen klaasi rohkelt jääd ja vähe vett. Eelistan sidrunimaitselist mullivett, kuid Värska vesi ei meeldi mulle sugugi. Mõnel võib jääkülmast joogist jääda kurk haigeks, kuid minul küll sellist kartust ei ole. Rannas olles ei karda ma ka päikesepistet ega seda, et nahk maha tuleb. Kahjuks olen saanud sellel suvel olla Kuremaa rannas palju vähem kui eelmisel aastal. Siis ma ei käinud tööl ja oli aega sõpradega olla. Nüüd pean enda järvevees jahutamise asemel leppima külma du?i ja jahedas vannis käimisega.”
Küsitles ARDI KIVIMETS
