Maie Rätsep, taluperenaine Palalt:
“Väga tihti, elus peab huumorit olema. Ise peab ka nalja tegema, siis saavad teisedki minu kulul naerda. Naerupisik on väga nakkav, aga sellega tasub nakatuda ja naerda nii, et pisar tuleb silma. Meil, Pala vallas käib koos memmede tantsurühm Meelespea ja siin saab alati nalja ja lõbu on laialt. Viskame nalja ka mõne äparduse üle, teinekord saabki läbi nalja ja naeru mõni tants lihtsamalt selgeks. Aprillinaljade tegemine jääb vanemas eas vähemaks, need ei tule enam hästi välja.”
Mare Kivimurd, Mustvee linnavalitsuse asjaajaja:
“Nalja saab sageli, kuid tihtipeale pole seal midagi naerda. Naljanumber on ka poliitilised mängud Tallinnas, aga see pole naljaasi. Võimuvõitlus ja poliitilised naaklemised mõjutavad ka meie väikest linna. Oleme sellest juba pikka aega räsitud, tahame elada rahulikult. Mõni anekdoot, lahe lugu või nali aitab endast ja teistestki pingeid välja naerda. Arvan, et mu naerulihased on küllaltki hästi arenenud. Soovitan teistelegi, et nende suunurgad oleksid ikka üles-, mitte allapoole.”
Riina Soom, arvutigraafik Põltsamaalt:
“Meil on nõnda tore ja lustilik töökollektiiv, et nalja ja naeru on iga päev. Hommikused kohvijoomised on väga lõbusad. Kes räägib mõne uuema anekdoodi, kes teeb nalja enese või teiste kulul. Tihtipeale leiame nalja meie endi elust ja tööst. Need on meil omad naljad, mida ise teeme ja ise naerame, teised ei tarvitse neist arugi saada. Kindlasti pole need naljad õelad, vaid heatahtlikud. Halba ja stressi on elus niigi palju, kõigil on oma mured ja probleemid, nali on arstim.”
Andres Arukase, valveseadmete tehnik:
“Nalja ja naerda saab just niipalju, kui keegi ise tahab. Nalja tuleb osata leida ja seda ka vastu võtta. Ilma naeruta, positiivse mõtlemiseta võib ju musta masendusse sattuda. Hommikul tööle tulles viskame poistega ikka mõne killu. Tuju läheb kohe paremaks, ja kui päeval saadki mõne käest mööda kukalt, elad selle kergemini üle. Kuigi suur anekdoodirääkija ma ei ole, aga naljad mulle meeldivad. Kõike ei maksa ju tõsiselt võtta, sest elu on niigi tõsine.”
Lauri Pelska, naisemees, endine ehitaja:
“Ilma naljata ei saa ühtegi päeva mööda. Ma pensionär, ega mul polegi peale nalja midagi muud teha. Mina räägin üldiselt vähe, aga see-eest olen mõnus kuulaja, kui sõbrad nalja viskavad ja aasivad. Tõsiste meestega, kes nalja ei mõista, pole mul mõtet midagi rääkida. Inimesel peab naljasoon alles jääma, ilma pimesooleta saame veel hakkama. Elu on just nii lõbus või nukker, kuidas seda ise võtad. Mina pole arstirohte veel võtnud, õlu ja naljad on aidanud.”
Kristi Sammel ja Kati Putk, sõbratarid:
“Midagi lõbusat juhtub iga päev. Nalja võib leida igas väiksemaski asjas. Kõige rohkem nalja saab ikkagi koolis ja mõnel peol. Päris lõbusad on sõbrapäevad, kõige rohkem nalja saab siiski 1. aprillil. See on tore päev, kus saab naerda ja teistele käkki keerata. Eks noortel ole omad, vanadel omad naljad, mis meile küll eriti peale ei lähe. Vahel tuleb nalja ka telekast: koduvideod, Valduri ja Maie lood on päris kobedad. Meie Mehe plaatide kuulamine tõstab samuti tuju.”
Küsitles ARDI KIVIMETS
