Andrus Paloots, Vaiatu põllumees:
?Arvan, et mitte. Need vihmad pole saaki eriti mõjutanud ja Kungla maadel on praegu see, mis kasvama jäänud, päris kena. Kevadine põud jättis põldudele kuivad, praegune vihm omad laigud, selles mõttes on pilt küll trööstitu. Saak saab kasvatatud, odrad ja nisud näevad head välja, kuid iseasi, kas me selle põllult ka kätte saame. Kui tulevad tugevad tuuled, on viljal suur lamandumise oht, kuigi saime õigel ajal kõrretugevdajat anda. Hullem lugu on aga söödavarumisega, sest osa maad on vee all ja rohumaadele ei pääsegi. Põldheinadele teeb ka kari oma liikumisega liiga, nii et järgmisel aastal tuleb rohumaid uuendada, see on aga kulukas.?
Guido Põldkivi, tööline:
?Kõik kindlasti mitte, kuid kohati tundub küll, et põllu- ja aiasaagist jääme ilma. Ilmajaamad on mõõtnud kõige rohkem sademeid Jõgeva ümbruses, oleme muutunud Eesti üheks vesisemaks alaks. Meie pere kartulivagude vahed on olnud mitmel korral triiki vett täis, juba on varremädanikku. Kevadine pikaldane külm pani õuna- ja marjasaagile paraja põntsu. Mõni mari ikka suhupistmiseks on, kuid mahla ja moosi keetmise rõõm jääb tänavu ära ? ongi perenaisel lihtsam. Venna talu viljapõllud on hetkel heas seisus, kuid on karta, et kui selline ilm kaua kestab, võib vili lamanduda ja saak jääb koristamata.?
Marju Merila, roosikasvataja:
?Arvatavasti, sest iga jumala päev sajab vihma, on külm ja kõle. Päikest pole, põllud on sama nukrad kui inimesed. Roosikasvatusega on samuti sant lugu: muidu oli sellel ajal kasvandus õisi täis, nüüd on varte küljes mingid mädased nupukesed, needki täiu täis. Vihma ja niiskusega on siginenud metsikult palju kahjureid. Malakaga neid juba maha ei materda ja vihm ei lase neid ka mürgiga pritsida, nii et parasiitidel on hea põli. Maa on nõnda märg, et tänavu pole kartulipõllulegi enam asja ja talvekartul tuleb poest osta. Selles suves pole olnud midagi roosilist, jääb vaid lootus uuele ja paremale.?
Mart Tooming Härjanurme Mõisast:
?Vussiminekust on veel vara rääkida, eks kõik sõltub sellest, mida vanajumal edaspidi teeb. Liigne niiskus ja jahedus segab saagi valmimist, nii et suviviljade koristamine lükkub tavalisest ajast paar nädalat edasi. Kui on vähe päikest ja inimene pole päevitada saanud, siis ei ole ka kuigi head saaki loota. Jaheda suvega pole ka rohusöötade kvaliteet kuigi hea. Taim on vesine ja lahja, kari ei saa rohust kätte kõike seda, mis heaks piimatootmiseks vaja, nii et loomadele tuleb energiasööta juurde anda. Loomad ei jää talvelgi söötmata, kuid karjakasvatajale annab selle aasta vilets tulemus tunda veel järgmisel aastalgi.?
Andres Kalamees, Vöörmündri talu peremees:
?Viljad küll veel ei näita, et saak oleks untsus. Loodan, et ilm pöörab ja saab normaalselt saaki. Ilmad on olnud väga ekstreemsed, kevadel pika põua ajal ja nüüd, kui olid suured uputused, tuli küll masendus peale. Vihmade tõttu jäi umbrohu- ja haigustetõrje veidi hiljaks, sadu pesi osa kemikaale maha, nii et pritsimise efekt jäi kehvapoolseks. Senini halvas seisundis olnud raps on veidi paranenud, kuid see ei tähenda veel head saaki. Selle aasta lootus on mul nisul, odrapõld on jätnud senini kehvema mulje. Arvan siiski, et tuleb kõva keskmine viljasaak. Põllumees loodab ikka kuni viimase minutini.?
Villu Kärmas, agronoom:
?Vaatamata suurtele vihmadele, on teravili ja raps praegu normaalsed, võib öelda, et isegi ilusad. Nurisemiseks pole nagu põhjust, eks põld ole nii ilus, kui teda haritakse ja väetatakse. Seal, kus ei jõutud kõrretugevdajat panna, varitseb lamandumisoht, aga ei taha midagi ennustada. On lootust, et ka söötadest ei tule puudu. Esimese niite jättis külm väikeseks, kuid seevastu on näha, et teine niide tuleb korralik. Õige heinaaeg on küll möödas, kuid peab proovima teha ka kuiva heina. Õitsemisperiood sattus tänavu külmale ajale, kuid koduaias ei jää viljapuud ja -põõsad siiski päris tühjaks. Korralikud sordid annavad ikka saaki.?
Küsitles ja pildistas ARDI KIVIMETS
