Ilmari Karro, literaat Jõgevalt:
?Kino peaks olema, sest paljud lapsed ei tagi, mis see kino on. Kinoskäimise harjumus hakkas kaduma, kui väikesed kinod suleti ja kinopileti hind tõusis sama kõrgele kui Soomes. Hind mängib kohutavat rolli ja arvan, et vaesevõitu Jõgeval jääb kinosaal üsna tühjaks. Filme peab näitama pidevalt, vähemalt kaks korda nädalas peavad tulema uued filmid, muidu kaob vaatajate huvi. Väärtfilme on aga küllaltki vähe, Tartuski pole kinod alati rahvast tulvil. Filmid on kallid, Jõgeva aga väike linn, ja kui siin ongi pilet palju odavam kui Tartus, siis töötab kino ikka kahjumiga. Mõnda filmi on näidatud ka Betti Alveri majas, kuid mingit märulit ei sobi muuseumis küll näidata.?
Hillar Ümar, õpetaja Siimustist:
?Üks väike, sõbralik kino võiks Jõgeval ikka olla. Sinna tuleks ka alevi- ja külarahvast. Ilmselt ei tasu see majanduslikult küll ennast ära, kuid vaatamata kõigele, võiks Jõgeval siiski ka kino olla. Pärast seda, kui siin kinomaja kinni pandi, püüdis kinomees Tiit Tõnts näidata filme veel Kaubahalli ühes tagaruumis ja natuke aega ka ?Kosmose? restoranis. Järelikult miski ei sobinud, et filme enam suurel ekraanil ei näidata. Kui olin koolipoiss, siis oli meil kino koolis ja meile meeldis see väga. Miks mitte, nüüdki võiks olla kino koolimajas. Nendest ruumidest, mis sobiksid kinosaaliks, omab täpsemat ülevaadet siiski linnavalitsus.?
Asta Paeveer, koduloolane Jõgevalt:
?Kino on vaja, iseasi kui palju seda külastatakse. Vaevalt, et vanemad inimesed seal kuigi palju käivad, kuid noortel on jälle huvitav koht, kuhu kokku tulla. Kino ei tohiks mitte mingil juhul tulla aga kultuurikeskusse, see sinna lihtsalt ei sobi. Maja on ringide tööks juba praegugi kitsas ja saal pidevalt hõivatud. Pealegi on kultuurikeskuses kino näitamiseks vaja teha ümberehitusi, kuid milleks rikkuda olemasolevat. Kino jaoks oleks ideaalne koht vana Aia tänava koolimaja. Käisime vaatamas: praegu on seal saal korras, võimalik on teha eraldi sissepääs, et kinolised ei puutuks teistesse ruumidesse.?
Aadu Meedla, pensionär Palamuselt:
?Jõgeva kohta ei oska midagi öelda ja kui sinna kino tulebki, siis ega mina enam nii kaugele lähe. Vanasti, kui rändkinod mööda külasid sõitsid, siis sai ka mitmel pool kaugemal käidud, olid päris lõbusad õhtud. Suuremates kohtades oli pärast filmi ka tants. Nüüdki võiksid olla ka rändkinod ja usun, et kui näidatakse head filmi, oleksid noored platsis. Palamusel lõpetati kino näitamine juba palju aastaid tagasi, kinobuss on küll vahel käinud, aga rahvamajas võiks ju kino üsna tihti olla. See aeg on vist juba möödas, kui polnud kinorahagi, aga maal ei tohiks pilet üle 30 krooni siiski olla. Parem, kui noored saavad kokku kinos, mitte alevi vahel huligaane mängides.?
Jaan Kabin, koolidirektor Jõgevalt:
?Unistada on ju tore, kuid arvan, et kino ei majanda siin ennast ära. Paljuke seal Tartuski neid kinoskäijaid on, Jõgeva on aga palju väiksem. Kui juba kino, siis olgu ta esinduslik ja kultuuriline koht, mitte mingi kehv, puupinkidega kohake nurga taga. Piisavalt emotsioone annab ka filmide vaatamine kodus, kuid kino on ka selliseks kohaks, kus noortel on võimalus koos olla ega pea kusagil pargipingil istuma ja välja mõtlema, millest rääkida. Kui kinoskäigust teha sündmus, siis tuleb ikka Tartusse või Tallinna sõita. Väikese koha kinoks võiks olla ka mõni kohvik, kus näidatakse programme suurel ekraanil. Huvitav, et Jõgeval veel sellist asja pole.?
Enely Päss, klienditeenindaja Jõgevalt:
?Kino võiks ikka olla, kui võimalust, läheksin ka ise. Usun, et Jõgeval ja ümbruses on väga palju noori, kes käiksid kinos. Palju oleneb muidugi sellest, missuguseid filme hakatakse siin näitama. Arvan, et kui suitsu ja napsi jaoks leitakse raha, siis piletihind kinoskäimist suurt ei kõiguta. Paistab, et noortele lähevad rohkem peale märuli- ja õudusfilmid, vähemalt neid ostetakse meie poest rohkem. Kodukinoga võrreldes saab päris kinos hoopis teise elamuse ja väike romantiline varjund on ka selle juures. Ehk Jõgeval leidub mingi hoone, millest saab suurema ümberehituseta teha kino.?
Küsitles ja pildistas ARDI KIVIMETS