|
|
Möödunud neljapäeval peetud Jõgeva linnavolikogu istungi teise päevakorrapunkti lõpphääletuse järel võtsid volikogus opositsioonis olevad IRL ja SDE fraktsiooni saadikud välja teibirulli, lõikasid sellest parajad jupid ning kleepisid oma suud kinni. Volikogu töös muidu väga aktiivselt osalevad opositsionäärid kuulasid seejärel vaikides kolmanda päevakorrapunkti ettekannet ning linnavalitsuse esitatud otsuse eelnõu võeti Jõgeva linnavolikogule mitteomaselt vastu vähimagi aruteluta. |
Opositsiooni pahameele põhjustas koalitsioonisaadikute häältega Jõgeva linna põhimäärusse sisse viidud muudatus, mille kohaselt saab linnavolikogu liige edaspidi igal volikogu istungil esitada linnavalitsuse liikmele tema valitsemisalas esineva probleemi kohta vaid ühe küsimuse. Küsimus peab seejuures olema lühike ja võimaldama lühikest vastust. SDE fraktsiooni esimehe Asso Nettani sõnul on küsimuste esitamise õiguse piiramine tagasiminek endiste aegade juurde ning kaugenemine avatud valitsemisest.
Harvaesinev üksmeel
Käesoleva aasta jaanuaris moodustatud töörühma poolt välja töötatud Jõgeva linna põhimääruse uut redaktsiooni arutati volikogu aprilli- ja maikuistel istungitel. 22. mail toimunud eelnõu lõpphääletusel ilmutasid saadikud harvaesinevat üksmeelt: poolthääle andsid kõik neliteist kohal viibinud volinikku. Volikogu liikmete toetuse pälvisid ka peaaegu kõik eelnõu teise lugemise ajal esitatud parandusettepanekud.
Eelnõusse hääletati sisse volikogu Reformierakonna fraktsiooni liikme Ly Sarapuu esitatud kaks parandusettepanekut, millega anti volikogu esimehele õigus osaleda sõnaõigusega linnavalitsuse istungil (põhimääruse paragrahv 8) ning muudeti volikogu komisjonides arutlusele tulevate eelnõude esitamise tähtaega (paragrahv 15).
Toetas opositsiooni parandusettepanekut
IRL fraktsiooni esimehe Mihkel Kübara esitatud neljast parandusettepanekust nõustus volikogu kolmega, sealhulgas jäeti häältega 8:6 eelnõust välja paragrahvi 18 lõiked 4 ja 5. Just viimati nimetatud lõiked sätestasid selle, et volikogu liige saab registreeruda ainult ühe küsimuse esitamiseks ühel istungil ning andsid volikogu esimehele õiguse linnavalitsuse liikmele esitatud küsimust päevakorda mitte võtta, kui sama probleemi kohta esitatakse samasisuline küsimus uuesti enne kolme kuu möödumist viimasest vastusest.
26. juunil peetud volikogu järgmisel istungil esitas volikogu aseesimees, Keskfraktsiooni liige Mai Treial volikogule sel hetkel veel jõustumata põhimääruse paragrahvide 8, 15 ja 18 muutmise määruse eelnõu. Paragrahvi 18 lõike 3 osas tegi Mai Treial ettepaneku lisada sinna praktiliselt muutmata kujul eelmisel istungil välja hääletatud lõigete 4 ja 5 tekstid.
Seletuskirja kohaselt võeti muudatused eelmisel istungil vastu kiirustades, analüüsimata eelnõu terviktekstis esineda võivaid vastuolusid ja nägemata isegi võimalikku võimude lahususe printsiibi riivet, paragrahvi 18 muutmise vajadust põhjendas Mai Treial aga nii: “Jõgeva linna põhimääruse väljatöötamise ja ettevalmistamise töörühma koosolekutel analüüsiti põhjalikult volikogu liikme arupärimise, küsimuse esitamise ja linnale olulise tähtsusega küsimuse arutelu algatamisega seonduvat. Küsimust arutanud linnavolikogu komisjonid ja töörühm jõudsid vastavas paragrahvis sätestatava osas konsensusele ja soovitasid sätestatu võtta praktikasse juurutamiseks. Just praktikas rakendamise vajadusest lähtuvalt on minu arvates otstarbekas reguleerida volikogu liikme võimalus esitada linnavalitsuse liikmele päevakorrapunktidega mitteseotuid küsimusi ning küsimuse esitamise ja sellele vastamise kord.”
Opositsiooni küsimisvõimalusi piirati
*Iga linnavolikogu liige saab edaspidi igal volikogu istungil esitada linnavalitsuse liikmele tema valitsemisalas esineva probleemi kohta vaid ühe küsimuse
*Küsimus peab seejuures olema lühike ja võimaldama lühikest vastust
*Volikogu esimehele anti õigus linnavalitsuse liikmele esitatud küsimust päevakorda mitte võtta, kui sama probleemi kohta esitatakse samasisuline küsimus uuesti enne kolme kuu möödumist viimasest vastusest MATI ALEV
