Viisteist aastat tagasi toimus muutus riigikorras ning loodetavasti ka murrang inimeste mõtteviisis. Vähemalt formaalselt võttes pole tänased koolid ammu enam ühte ja ainukest ideoloogiat levitavad õppeasutused, ometi on säilinud väga palju omaaegset ?opositsiooni» kodu ja kooli vahel.
Hoolekogule suurem otsustamisõigus
Küllap tunnetavad paljud lapsevanemad, et ahelas perekond-laps-kool on koolile antud võimutäius. Samuti on lapsevanemate hulgas üsna levinud seisukoht, et vanem on koolis toimuvates protsessides passiivne kõrvalseisja ning kooli tegevuse üle peavad omanikuõigust teostama selleks seatud ametnikud.
Seoses haridusministeeriumi poolt pakutava algatatud muudatustega haridussüsteemis on tõstatunud diskussioon koolidele suurema otsustusõiguse andmisest. Kohe on kerkinud üles ka küsimus, et kui koolid muutuvad iseseisvaiks, siis kes kontrollib nende tegevust?
Olen seisukohal, et keegi peale lapsevanemate ei tee seda paremini. Selleks tuleb aga esmalt anda koolide hoolekogudele praegusega võrreldes oluliselt suurem otsustusõigus.
Esiteks tuleb muuta koolide hoolekogude moodustamise põhimõtet. Erinevalt praegusest, kus hoolekogude liikmed nimetab kohalik omavalitsus, tuleks edaspidi panna see ülesanne kooli lastevanemate üldkoosolekule, kes valib hoolekogusse endi hulgast väärikaimad esindajad. Vajadusel kaasatakse hoolekogu töösse ka teiste kooliga seotud huvirühmade (õpilasomavalitsus, kooli vilistlased, kohalik omavalitsus jne) esindajaid.
Tark direktor ja halb hoolekogu
Teiseks peavad koolide hoolekogud saama täieliku otsustusõiguse koolile direktori ja teiste juhtkonna liikmete valimisel ja kui tarvis, siis ka tagasikutsumisel. Selline ?otsealluvus» pakub hoolekogule suurema võimaluse direktori otsustusi ja tegemisi suunata, samuti anda kooli juhtkonnale konkreetseid tööülesandeid, kui olukord seda nõuab.
Kolmandaks ? suuremaks peab muutuma lapsevanemate roll kooli õppesuundade ning õpetajate valikul, samuti õpetajate töö väärtustamisel. Mitte keegi ei tea lapsevanematest paremini, milliseid tõekspidamisi ja elus toimetulemiseks vajalikke oskusi nad oma lastelt ootavad.
Loomulikult ei tähendaks see hoolekogu sekkumist didaktika, õpetamismetoodika või muu seesuguse praktilise pedagoogika valdkonda kuuluvate küsimuste üle otsustamisse, vaid eelkõige strateegiliste pedagoogiliste eesmärkide sõnastamist lapsevanemate poolt.
Neljandaks ? kooli hoolekogu peab muutuma organiks, kes määrab kooli arengusuunad ning valib taktika püstitatud eesmärkide elluviimiseks. Hoolekogu peab olema see organ, kes otsustab, kuhu ja millisteks tegevusteks täpselt koolile eraldatud vahendeid kulutatakse. Arendustegevus saab olla edukas ainult siis, kui koolile tagatakse stabiilne, poliitilistest tõmbetuultest sõltumatu rahastamisskeem.
Andes lapsevanematele (hoolekogule) suuremad volitused ja otsustusõiguse, saavutame põhimõttelised muutused kooli juhtimises. Koolis hoolitakse edaspidi eelkõige seal õppivatest lastest, mitte asutusest, mida juhitakse. Hoolitakse koolis toimuvast reaalsest tegevusest, mitte võimalikult suurest numbrist mingil eelarvereal. Hoolitakse laste ja kooli järjepidevast arengust, mitte poliitilistest tõmbetuultest. Hoolitakse laste valikuvõimalustest ja igakülgsest arendamisest, mitte nende raamidesse surumisest. Hoolitakse parimatest õpetajatest, paremast koostööst kooli juhtkonna, õpetajate, vanemate ja laste vahel, mitte ei otsita põhjusi, mis ühte või teist muudatust pole võimalik ellu viia.
Loomulikult kaasneb suurema otsustusõigusega ka vastutuse kasv. Enam ei vastanduks teineteisele ?tark direktor» ja ?halb hoolekogu» või vastupidi. Kooli tegevjuht ning lapsevanemad seisaksid üheskoos kooli hea käekäigu ja arengu eest. Soovivad ju vanemad, et nende lapsed saavad õppida valitud koolis kauem kui need paar-kolm aastat, mil ollakse valitud hoolekogu liikmeks ning ehk ei lähe siis ka direktorid kooli viieks aastaks rahulikku äraolemist otsima, vaid töötama õpilastele paremate tingimuste loomise nimel.
Me ei saa kuidagi aktsepteerida seisukohti, nagu oleks lapsevanematel juba niigi liiga palju võimu ? nõnda võib arvata vaid halb koolijuht, kes kardab motiveeritud omanikule liiga lähedale sattuda.
Samuti ei vasta tõele väited, et hoolekogud toimivad juba praegu hästi ? nad toimivad ainult neis koolides, kus on kas väga jõulised lapsevanemad või väga mõistlik direktor. Meie liit nõuab, et lastevanemate võim koolis oleks loomulik ja garanteeritud.
Kui mõni hoolekogu on jäänud hätta oma kooli- või omavalitsusjuhiga, siis võiks ta meile oma muredest kirjutada. Lapsevanemad, ühinege õilsa eesmärgi nimel ? et meie lastel oleks koolis parem olla!
ENN KIRSMAN, Eesti Lastevanemate Liit
