Puurmani vallavalitsuse korraldatud oksjonil otsustati Sadukülas paiknev, kunagi apostliku õigeusu kogudusele kuulunud kinnistu Vaga Joosepi kiriku varemetes hoonetega müüa EELK Kursi kogudusele, kes esitas ka ainsa pakkumise. Kursi kiriku õpetaja Sulev Sova loodab vabatahtlike annetuste abil ja talguliste tööga pühakoja taastada.
Punastest tellistest Vaga Joosepi kirik ja preestrimaja ehitati Sadukülla 19. sajandi viiekümnendatel aastatel. Õigeusu koguduse eestvedamisel valmis ka koolihoone, kus praeguseni Saduküla Põhikool töötab.
Viimane jumalateenistus 1968
Viimased jumalateenistused peeti kirikus 1968. aastal, siis loobus õigeusu kogudus kirikukompleksist.
“Kursi kogudus on ainus religioosne organisatsioon Puurmani vallas. Leidsin, et meie kohustus ja missioon oleks säilitada ka Vaga Joosepi kirik. Rääkisin sellel teemal Puurmani vallavalitsusega juba üheksakümnendate aastate keskpaigas. Kui Puurmani vallavalitsus kinnistu nüüd enampakkumisel 20 000-kroonise alghinnaga müüki pani, otsustas meie koguduse juhatus oksjonil osaleda. Nii ostsimegi kiriku koos preestrimajaga,” rääkis Sulev Sova.
Loodab vabatahtlike abile ja annetustele
Kohalike vandaalide tegutsemise tulemusel on peremehetutest hoonetest praeguseks järel vaid varemed. Muidugi on aja jooksul oma töö teinud ka loodusjõud.
“Edasise lagunemise ja rüüstamise vältimiseks on kõigepealt tarvis kiriku aknad kinni katta. Hoonete ja selle ümbruse korrastamine ja taastamine võiks aga minu arvates toimuda vabatahtlike annetajate ja talguliste abiga. Kutsun kõiki missioonitundelisi inimesi pühakohja üles ehitamisel oma panust andma,” lausus kirikuõpetaja, kes on ka ise juba kiriku ümbert võsa raiunud.
“Vallal on hea meel, et üks kasutamata seisnud kinnistu omaniku sai. Loodame, et nüüd saab korda hoonete ümbrus ja ehitistele leitakse ka rakendus,” ütles Puurmani vallavanem Rauno Kuus, kes rääkis ka, miks kõnealune kinnistu alles nüüd müüki pandi. „Seoses seaduse muutumisega tuli kinnistu kuulutada peremeheta varaks, tegeleda maa mõõtmise ning muude vajalike protseduuridega. Pealegi tundsid esialgu selle hoone vastu huvi ka õigeusu kirikutegelased, kes, olles ehitiste seisundiga tutvunud, sellest loobusid.”
iii
JAAN LUKAS
