Üheksakümnendate aastate lõpupoole oli lehtpuu Eestis siiski küllalt vähe kasutatud toore. “Saeveskit rajades peab lähtuma Eestis kasutada olevast toormest. Näiteks valget leppa võib Eestis julgelt raiuda miljon tihumeetrit aastas ja midagi hullu ei juhtu,? rääkis Jõeleht.
Sauga oligi katse proovida väärtustada leppa. Sauga alustas 2001. aasta kevadel väheväärtustatud lehtpuust (valge ja must lepp, haab) kaubaaluste valmistamiseks mineva saematerjali tootmisega. Sama aasta sügisel muudeti tootmisprofiili ja keskenduti peamiselt valgele ja mustale lepale ning kasele. Lepast valmistati saunaruumide voodrilaudu. Tasapisi toodi siiski Saugale ka okaspuu.
“Meil oli nii palju kogemusi, et ühele väga kindlale võimalusele ei mänginud. Proovisime oma projekte teha nii, et neil oleks mitu väljundit. Saugal sai ka okaspuud saagida ja praegu StoraEnso seda seal teebki. Kuigi nad teevad praegu ka teenust ja saevad Ecobirchile peenikest kaske,? märkis ta.
Sauga äriideel polnud viga, matemaatikal polnud samuti midagi viga, ainus probleem oli, et kasutatav tehnoloogia oli lepale pisut ränk. Lepp on ikka üsna pehme puu, sellist pressimist ja muljumist, mida kannatab okaspuu, lepp ei talu.
“Põhihäda oli, et lepapalk kippus meil katki minema. Eriti hull oli asi kevaditi, kui puit kuivas. Palk läks lihtsalt rabedaks, kuivades tekkis puidumädaniku algstaadium,? nentis Jõeleht.
Praegu tegeleb Jõeleht koos kaaslastega kasega, kaske saeb ka Kurista saeveski. “Eestis on kase töötlejate turg täis ja toormega juba üsna kitsas. Veel kitsamaks läheb, kui Tallinna Vineeri- ja Mööblikombinaat Kohilasse oma tehase rajab,” kinnitas ta.
Estimpex õpetas välisilmaga suhtlema
Kaido Jõeleht õppis Eesti Põllumajandusakadeemias metsandust koos Sylvesteri ühe asutaja ja suuromaniku Mati Polli, Forestexi asutaja ja suuromaniku Tõnis Mäerannaga.
Tema esimeseks töökohaks oli Vaivara metskond, seal oli ta poolteist aastat. Siis tuli Jõeleht Tallinna Iru metskonda metsaülemaks. Vahepeal jõudis ta töötada veel pool aastat Tallinna Rohelise Vööndi Metsamajandis metsakasutuse insenerina. Edasi läks aga hoopis riigiettevõttesse Estimpex. Selle töökoha sai ta nii, et firma otsis ümarpuidu spetsialisti. Harjumaa Keila-Joa metsaülema Liidia Kübardi sõbranna töötas tol ajal Estimpexis, niiviisi Jõeleht selle pakkumise saigi. Aasta oli siis 1989. Estimpexis oli Jõeleht kaks aastat. Suures riigifirmas töötamine andis tohutult kogemusi, mida tol ajal oli üsna raske kusagilt mujalt saada.
Estimpex õpetas välismaailmaga suhtlema ja müüma. “Välismaalase nägeminegi oli esialgu suur kogemus, rääkimata temaga suhtlemisest. Meile oli sisendatud alaväärsustunnet, et oleme teistmoodi inimesed,” ütles ta.
Estimpexist tulid kontaktid, kuid riiklikus struktuuris polnud võimalik kuigi kaugele areneda. “Firmal ei saanud olla pikka tulevikku, seda näitas tema kuulsusetu lõpp.? Vaieldamatult andis Estimpex positiivse tõuke. Samas firmas tegutses ka praegu tuntud transiidiärimees Endel Siff. Direktoriks oli uuendusmeelne Osvald Kaldre.
Kursusekaaslaste ühine metsaäri
Mati Polli, Peeter Mänd, Urmas Nimmerfeldt ja Kaido Jõeleht alustasid ühist puiduäri selleks, et realiseerida ostetud sõjaväelangilt puitu. “Tol ajal oli kooperatiivide aeg ja meie proovisime eraettevõtlust alustada. See oli pool aastat enne minu lahkumist Estimpexi,” ütles Jõeleht.
Mehed rentisid tehnika, võtsid metsa maha ja müüsid selle ära. “Paberipuu läks ekspordiks, palkide realiseerimisega oli probleeme, ega siis palkidele taolist turgu polnud nagu praegu.”
Sisuliselt pandigi nii alus Sylvesterile. 1991. aasta 1. veebruarist lahkus Jõeleht Estimpexist. Pool aastat enne teda oli oma riigitöö metsakorralduskeskuses jätnud Mati Polli. Tema äratulekuga riigitöölt algas aktiivne Sylvesteri ülesehitamine. Ettevõtte esimene kontor oli Viimsis. Osteti kokku ümarpuitu ja müüdi seda edasi.
“Meile oli selge, et ümarpuiduäriga kaugele ei jõua. Ümarpuit andis toorme, toore omakorda võimaluse ja julguse mõelda oma saetööstusele. Tegime rendilepinguid saeveskitega, hankisime kogemusi saematerjali müües,? nentis Jõeleht. Leping oli Sylvesteril tol ajal KEKi süsteemi kuuluva Näpi saeveskiga ja Pärnu metsakombinaadiga.
Toore andis julguse mõelda oma saetööstusest
Pärnus toodeti üheksakümnendate aastate algul aastas umbes 20 000 tihumeetrit saematerjali. Nii saadi partnerid ja esimesed teadmised. Siis kutsuti tööle Margus Kohava, kes pani aluse saematerjali kaubandusele. Osteti väiksematelt saeveskitelt kokku saematerjali, komplekteeriti laevu ja müüdi lähiturgudele.
Margus Kohava tegi õige otsuse, üüris kõigepealt Põltsamaale korteri ja hakkas Imaveres tööle. Sylvester ostis Imaverre sortimisliini. See oli vanas töökojas, umbes sellel kohal, kus praegu on Imaveres liimpuitkilbi tehas.
1995 valmis saetööstuse esimene järk ja 1998 teine järk. Eesti suurim saetööstus oli sündinud.
Kurista saeveski ostis Sylvester 1999, samast aastast hakati seal ka kasepalki saagima. “Kui lähedal on niisugune hiid nagu Imavere, polnud meil mõtet okaspuuga jännata,? ütles Kurista saeveski juhataja Enn Kangur.
Järgnesid saetööstus Saugal, Näpi saeveski väljaostmine, saeveskite ehitamine 2001. aasta sügisel Põhja-Lätti Launkalnesse ja 2002 Kagu-Leetu Alytusse. Ettevõttel olid olemas ka oma metsavarumisfirmad üle Eesti.
2002. aasta augustis müüsid Sylvesteri omanikud, sealhulgas ka Kaido Jõeleht, kõik oma aktsiad StoraEnsole.
Ecobirch tegi panuse kasele
Tänu Saugale oli Kaido Jõelehel kaseprojekt poolel teel. Kõigepealt hakati Pärnus väikestes kogustes kaske saagima. Kuna Sauga kogemus oli neile näidanud, et ainult peenpalgi saeveski end ära ei tasu, tuli hakata mõtlema ka järgnevale töötlusele.
Täna on see kõik Ecobirch grupis olemas ? saagimisvõimsused Kuristal ja Aravetel, kase saematerjalist liimpuitkilpide tootmine Kuristal Scandifloris koostöös taanlastega.
Pärnus osteti endine Viisnurga liimpuitkilbi tehas, kus tehakse mööblikilpi ja mööbli komponente. Pärnu tehas oli töötanud pool aastat, kui 2003. aastal osteti StoraEnsolt tagasi Kurista ja Aravete saeveskid.
Kurista Saeveski juhataja Enn Kanguri sõnul oli tagasiostmise mõtteks jätkata nendes tööstustes tootmist
“StoraEnso tegeleb okaspuu töötlemisega ja väikestel lehtpuud saagivatel tööstustel ei olnud suurfirma strateegias kohta,? märkis Kaido Jõeleht.
Parem osa Kuristal saetud kase saematerjalist läheb Pärnusse, oksaga saematerjalist tehakse konteinerite ja autotreilerite põhjasid.
Osa Sylvesteri müügist saadud rahast suunas Jõeleht spoonitootmise arendamisse 2003. aasta lõpus, ostes 75 protsenti ettevõtte aktsiatest Saksa äripartneritelt. Valmose spoonitehas on väga perspektiivikas ettevõte. 2004. aasta aprillis asus Valmost juhtima Lätis Launkalne saetööstuse käivitanud Valgast pärit Heiki Vahermets.
Valmose tootmisvõimsus on 14 miljonit ruutmeetrit spooni aastas. Valmos annab tööd 250 inimesele. Tänavu investeeris omanik sinna tootmise nüüdisajastamiseks 50 veel miljonit krooni. Spoonitehase lõplikuks töölesaamiseks on Jõelehe hinnangul veel palju teha, kuid Heiki Vahermets on tema sõnul hingega asja juures.
Eestlased ja lätlased ehitasid Valgevenemaale Vitebskisse saetööstuse
Endise Sylvester grupi erinevate ettevõtete tippjuhid Peedo Pihlak, Margus Kohava, Heiki Vahermets ja ettevõtte üks omanikest Kaido Jõeleht rajasid koos lätlastest ning valgevenelastest osanikega Valgevenemaale Vitebski linna lähedale okaspuu saeveski.
Ettevõtte tootmisvõimsus on esimeses etapis 60 000 tihumeetrit saematerjali aastas. Teises etapis on tööstus võimeline tootma kuni 200 000 tihumeetrit saematerjali aastas. Omanikud on seni investeerinud 6 miljonit eurot ehk ligi 94 miljonit krooni. Ettevõttes töötab 150 inimest.
Ettevõtte ühe omaniku Kaido Jõelehe sõnul mindi Valgevenesse sellepärast, et seal on väga palju kasutamata metsaressurssi. Peenpalgi tihumeetri eest tuleb Valgevenes välja käia 32-33 eurot ehk pea 500 krooni. “Ettevõtte maksukoormus on seal poolteist korda kõrgem kui Eestis,? märkis Jõeleht.
“Et Valgevenes elab 10 miljonit inimest, võiks see saeveski toodangule olla normaalne siseturg. Samuti on Valgevenele geograafiliselt üsna lähedal suured olulised Kesk-Euroopa turud nagu Poola ja Saksamaa,? kinnitas ta.
Omanikud ostsid Vitebskisse kasutatud seadmed, saetakse peenpalki. Valmistoodangust tuuakse suurem osa Baltikumi, kuid müüakse ka Poolasse, Saksamaale, Tsehhi.
Eestlaste ja lätlaste saetööstus on Valgevene üks suuremaid, pea sama suure võimsusega saeveski on ka ühel Valgevene metsakombinaadil.
Saetööstust hakati Vitebskisse ehitama kaks aastat tagasi. Esimene järk valmis tänavu kevadel.
Tulevikus võib ettevõte hakata Vitebskis saematerjali ka töötlema.
HELVE LAASIK
Kaido Jõeleht lubab alluvatel eksida
“Kaido on inimene, kellel on oskus inimesi innustada ja seda eelkõige isikliku eeskujuga. Ta annab töötajatele vabaduse eksida, kuid kontrollib siiski tervikut, et eksimused ei muutuks fataalseteks.
Pigem on ta reisija kui kontoriinimene. Sõnapidaja, oskab mõista ning arvestab ka äripartneri huve. Win-win ehk võitja-võitja – tüüpi inimene, avatud ja otsib alati uusi väljakutseid. Hea suhtleja. Hoolib Eestist. Lehtpuuga on Kaido Aravete kaudu olnud kursis juba ligi 10 aastat.”
VALDAR LIIVE,
EASi esindaja Helsingis, Tehnoteki endine tegevjuht
