Teisipäeval jagati Kurista lasteaias “Karukell” lastele kätte karbike pisikeste Lego WeDo detailidega, millest neil tuli 45minuti jooksul ehitada arvutiga juhitav tuuleveski. Edaspidi saavad Kurista lasteaialapsed kord nädalas robootikaringis ehitada endale meelepäraseid roboteid, mis arendavad insenerimõtlemist ja arvuti kasutamise oskust.
Sihtasutus Tiigrihüpe ja MTÜ Robootika korraldasid möödunud sügisel koolituse lasteaia- ning algkooliõpetajatele. Seejärel valiti üle Eesti välja tosin lasteaeda ja algkooli, kes saavad endale tasuta kasutamiseks kaks Lego WeDo robootikakomplekti ning nende käivitamiseks ka kaks sülearvutit.
Jõgeva maakonnast osutusid valituiks Põltsamaa lasteaed “Tõruke” ja Kurista lasteaed “Karukell”. Viimases käidi robootikakomplekte üle andmas ning näidistöötuba läbi viimas sel teisipäeval.
Töötoas jagati seitsmele lapsele kätte robootikakomplektid, mis koosnevad pisikestest Legoklotside algosadest. Tavalistest klotsidest eristab robootikakomplekti mootor ja andurid ning USB-kaabel, millega saab masinat arvutiga ühendada.
“Teil on aega 45 minutit, et nendest osadest tuuleveski valmis ehitada,” ütles Eesti koolirobootika projektijuht Ramon Rantsus. Rohkem ta infot ei jaganud, vaid lasi lastel ise proovida, kuidas tuuleveski kokku panna.
Lastele olid abiks juba varem robootikakoolituse saanud juhataja Külli Kund ning rühmaõpetaja Margit Alliksaar, kes andsid nõu, millest ehitamist alustada.
Programmeerimise alused selgeks juba nelja-aastasele
Et ehitus veidi libedamalt läheks, näitas Ramon, missugune on mootor ning mis sinna külge tuleb panna.
Juhataja Külli Kund uuris koos Oliveri ja Kardoga juhist ja nentis, et selliseid osi, nagu joonisel näidatud, nad karbist ei leia. Ramon selgitaski, et veski ei peagi tulema kõigil ühesugune ning joonis on vaid soovituslik.
“Me pole ette öelnud, millistest detailidest veski täpselt peaks koosnema, see õpetabki lastele loovat mõtlemist ja nad saavad ise valida, missugune nende ehitis peaks välja nägema. Ainukene nõue on, et kasutada tuleb piisavalt ehitusklotse ja õiget tehnikat, et veski lõpuks ka tööle hakkaks. Näiteks ei tohi veski olla liiga madal, vastasel juhul hakkavad tiivikud vastu maad käima,” vihjas Ramon.
Juba paarkümmend minutit hiljem olid lastel veskid valmis ning tõesti, igaüks nägi välja täiesti erisugune.
Siiski oli kõige põnevam osa alles ees. Ramon ühendas kõik tuuleveskid USB-kaabli abil arvutiga ning siis tuli lastel joonise järgi arvutis tuuleveski käivitamiseks programm üles ehitada. Töötoas osalenud nelja- kuni kuueaastaste jaoks polnud arvuti võõras, kuid tuuleveski programmeerimine kulges neil algul üsna pelglikult.
Enamasti on kõik tänapäeva lapsed juba väga varakult arvutiga kokku puutunud. Lego WeDo mudeli käivitamiseks on vaja tunda nii-öelda programmeerimise algtõdesid. “Süsteem on piisavalt lihtne, ka nelja-aastane saab aru, kuidas see toimib,” kinnitas koolirobootika projektijuht.
Tema sõnade kinnituseks said kõik lapsed pärast pisukest julgustamist ja mõningaid näpunäiteid tuuleveskid arvuti abil tööle. Lisaks sellele suutsid nad lühikese ajaga programmis selgeks õppida veski tiivikute pöörlemise kiiruse muutmise ning käivitushelide valimise.
Robootikaring on lastele tasuta
Robootikaringi tutvustamise juures oli ka paar lapsevanemat. Viieaastase Remi ema Deili oli siiralt üllatunud, et tema poeg Lego robotist vaimustusse sattus. “Meil on kodus kuhjaga Lego klotse, aga tal pole seni olnud huvi nendest midagi ehitada. Kui mina mõne maja või auto talle kokku laon, siis ta mõnda aega mängib sellega, aga ise ta väga ehitada ei taha. Ma praegu vaatan ja imestan, kuidas ta täiesti ise ehitas tuuleveski. Esialgu on robootikaringis kindlasti kasvatajate abi vaja, kuid usun, et varsti saab ta ka ise hakkama,” rõõmustas ema poja huvi ja saavutuse üle.
Kurista lasteaias hakkabki kord nädalas tööle robootikaring, kus kingitud kahe Lego WeDo baaskomplekti abil mudeleid kokku panema hakatakse. Ringi juhendavad Külli Kund ja Margit Alliksaar ning see on lastele tasuta.
Õpetajad võtsid juba koolitusel vastu otsuse, et robootika on põnev ja huvitav ning nad kindlasti soovivad sellist ringi ka oma lasteaeda. Positiivne tagasiside ja korralik motivatsioonikiri selle ka tagasid. Lisaks ligi 120 eurot maksvale kahele Lego WeDo baaskomplektile, kingiti lasteaiale robotite töölepanekuks kaks sülearvutit.
Ka projektijuht Ramon tunnistas, et robootikamudelite ja arvutite lasteaedadesse saamine on suuresti õpetajate lobitöö tulemus. Margit Alliksaar kinnitas, et robootikaringis püüavad nad rohkem rõhuda ikkagi insenerimõtlemise arendamisele, et lapsel tekiks huvi ehitada klotsidest erinevaid asju ka juhul, kui neil pole küljes mootorit ja andureid.
“Tänane töötuba andis juba esimesed õppetunnid, kui tugevaks ja kõrgeks tuleks seinad ehitada, et see mootor seal püsiks. See arendab samalaadset mõtlemist ka mõne muu mängu või ehitamise puhul,” märkis Margit.
Lego robotite üheks väga heaks omaduseks on lõpmatud lahendused. Näiteks saab roboti ehitamisel lisada ka tavalisi Lego klotse, mis juba varem on soetatud ning mis robootika baaskomplekti ei kuulu. Sellisel juhul seab roboti ehitamisel piirid vaid ehitaja enda fantaasia.
Ramon sõnas, et näiteks robootikavõistlusel osalemiseks võibki lasteaed kokku panna erisuguse roboti, kus on kasutatud ka tavalisi Lego klotse. “Soovitan ringitöös kasutada ikkagi baaskomplekti detaile, sest vastasel juhul võib tekkida lastes pahameel ja solvumine, kui ühel on ehitamiseks rohkem detaile kui teisel,” lisas ta.
Mis on Lego WeDo?
Lego WeDo on lastele alates viiendast eluaastast mõeldud robootikakomplekt. See ühendub arvutiga, pakub võimaluse ehitada ning programmeerida lihtsaid Lego mudeleid koos mootorite ja anduritega. Lapsed läbivad ridamisi erinevate ainete vahelisi tegevusi, mis arendavad nende matemaatilisi oskusi, insenerimõtlemist, tehnoloogia-alaseid teadmisi ning keelt.
Mida Lego WeDOga teha saab ja kellele see on suunatud?
Lego WeDo võimaldab arendada meeskonnatööd ning luua lihtsaid, elu jäljendavaid mudeleid ning süsteeme. Selleks polegi vaja rohkem kui paari mootorit, kallutus- ning kauguseandurit ning laste loovust. Tulemusena valmivad loomad, masinad ja palju muud, mille lapsed programmeerivad ise liikuma ning inimesele reageerima. Sihtrühm on lasteaiad ning algkoolide esimesed klassid.
Allikas: Sihtasutus Tiigrihüpe
EILI ARULA
