Kadripäeval ootas meie lasteperet buss, sinna peale mahtusid ka Albert, Jaana, Juss… Täna oma nime keegi neist ei kandnud, sest et kadrivande olid kõik nad andnud.
Buss viis Kadrid otse Vaimastverre, külla sealse lasteaia perre. „Laske sisse kadrisandid!” lauldi ukse taga, uuriti, kas peres lapsed kuulekad ja vagad.
„Tervist! Tervist! Mõtteid häid!” hõikas Kadriema, karjaõnne oli tulnud tooma täna tema. Kadrilapsed perele siis tegid mõistatusi, perelapsed hüüdsid vastu „Küsi, aga küsi!”
„Meie lapsed targad, head on, nendel kõigil helged pead on!” ütles pereema uhkelt ja siis õnnest naerma puhkes.
Ühiselt veel mängiti ja pilli järgi tantsiti, peale külakostitusi bussi juurde vantsiti. „Küll on tore olla Kadri!” mõtles iga laps, aga oma nime kanda pidas paremaks.
Külli Solnik
