Pühapäeva õhtul esitleti Kuremaa lossis rahulolu-uuringut, mille eesmärk oli välja selgitada, kuidas Kuremaa elanikud oma elukeskkonda hindavad ning mida saaks teha paremini. Selgus, et valdavalt ollakse eluga siiski rahul.
„Idee sai hoo sisse möödunud aasta 10. märtsil, kui ühiselt rääkisime, mis või kes on Kuremaa. Küsimustik sai tehtud suvel ja algus oli üsna keeruline. Küsitlesime septembris ja oktoobris kohalikke ja naabreid ning jagasime seda palju ka Facebookis. Asja mõte oli saada pilt, mis meil on hästi ja mis ei ole,“ rääkis küsitlust esitlenud Kaido Väljaots.
Paik, kus ujuda ja aega veeta
„Küsimustikule klikati ligi tuhat korda ja 350 töötundi läks uuringu tegemisele. 334 alustas uuringu täitmist ja 259 inimest jõudis esimese küsimuse juurde. 170 oli neid, kes läksid küsitlusega lõpuni,“ rääkis Väljaots statistikast. Kõige noorem vastaja oli 11 ning vanim 79-aastane. „Naised päästsid jälle välja, 68 protsenti vastajatest olid naised. Eriti tänulikud peame olema earühmale 30–49,“ rääkis Väljaots.
Kõige kõrgemalt hindasid kuremaalased ja Kuremaa sõbrad keskkonda (86 rahulolupunkti 100st), vaba aega (87), üritusi (89) ja lojaalsust (89). Madalam rahuloluhinnang anti sotsiaalvaldkonnale (61) ja taristule (67). Kõige madalama hinnangu, 41 punkti, sai valla juhtimine.
Selgus, et nii elanikud ise kui ka külalised peavad Kuremaad peamiselt paigaks, kus ujuda ja vaba aega veeta ning hiljem keha kinnitada.
Supelrannaga jäädi väga rahule ning kõige kõrgemalt (94 punkti) hindasid Kuremaa randa just tartlased. Rahul on Kuremaa rannaga ka tallinlased ning 15 kilomeetri raadiuses elavad inimesed. Samas nentisid rahulolematud ühe arenemisvõimalusena tõsiasja, et rannahooaeg lõpeb kohvikus liiga vara ning rand ei ole multifunktsionaalne. Soovitakse rohkem istekohti, aga ka võimalust, kuidas puuetega inimesed randa saaksid.
Vähem rahul oldi näiteks Kuremaa rannakohvikuga. Peamiselt toodi välja toidu kehva kvaliteeti ning rohkem soovitakse näha naeratavat personali ja tervislikumat toiduvalikut.
Ka Kuremaa spaad ja ujulat hinnati kõrgelt. Tartlased hindasid seda lausa 98 rahulolupunktiga, tallinlased 97ga. Enim toodi küsitluses välja, et hooaeg võiks olla pikem, tihti leiti, et kui suveilm kiita pole, peaks saama veemõnusid nautida vähemalt ujulas. Miinusena toodi välja, et kuna ujulas on tihti väga palju inimesi, tuleb ujuma minekuks aega planeerida.
Toidu kvaliteet võiks paraneda
Ka ujulas nähti toidu kvaliteedis arenguvajadust, toiduvalik võiks muutuda seal friteeritust värskemaks. Spordihoonele kohaselt tahaks menüüs näha rohkem smuutisid, aga ka salateid ja hautatud lihatooteid.
Ilmselt kõige kõrgemalt, 96 punktiga, hinnati Kuremaa terviseradasid, mis on ka sel üürikesel talvel näidanud head minekut. „Rajameister Andres Lippurit kiideti küsitluses kõige enam,“ selgitas Väljaots tulemusi tutvustades. Eriti rahul olid Kuremaa terviseradadega küsitlusele vastanud tallinlased, kes hindasid kvaliteeti 100 punkti vääriliselt.
Paraku ei olnud nii head tulemused sotsiaalvaldkonnas. 62 punktiga hinnati perearstiteenust ning leiti, et see peaks kiiremas korras paranema, kehv hinnang anti ka eakate hooldusele.
Haridusega seonduv, eriti algkooliõpe, ei saanud just kõrgeid punkte. Kusjuures kõrgelt hindasid hariduse kvaliteeti 15 kilomeetri raadiuses elavad inimesed (83 punkti), madala (50) hinnangu andsid hariduse kvaliteedile kuremaalased ise. Probleemina nähti lastele pakutava huvitegevuse võimaluste nappust. Leiti, et lastele võiks olla huviringe, ka neid, mis pole spordiga seotud.
Nõrkus valla juhtimine
Kõige kehvemalt hindasid küsitlusele vastajad valla juhtimisega seotut, andes sellele vaid 41 punkti. Vaid 38 punkti sai Jõgeva valla elanike kaasamine valla arengu kavandamisse. Vallaametnike kompetentsust hinnati 41 punktiga, enim heideti neile ette maainimeste unustamist ja linnakeskset suhtumist.
Küll on Kuremaa inimesed eluga üldiselt siiski rahul, seda ei kõiguta ka kehva kvaliteediga toit ega valla suhtumine. Eriti soovitavad Kuremaad elamispaigaks aleviku enda elanikud, aga ka tallinlased ja lähinaabrid. Peale selle võib Kuremaa kiidelda inimestega, kes näevad end siin elamas ka aastate pärast. Peamisteks väärtusteks loetakse kaunist ja mitmekesist loodust, rannapiirkonda ja spordivõimalusi. Samas leitakse, et just selles vallas on vaja teha arendustööd. Näitena toodi idee areneda kultuuripiirkonnaks, kus kohalikel oleks hea elada ja külalistel puhata. Ühtlasi looks puhkemajandus töökohti.
Päev lõppes rühmatööga, kus otsiti võimalusi elu arendada, et nõrgad küljed pikapeale tugevateks muuta.
KERTTU-KADI VANAMB
