Kuremaal peeti reedest pühapäevani Euroopa tüdrukute korvpalliliiga (EGBL) U14 vanuseklassi finaalmänge. Selgus Euroopa liiga meister, kelleks osutus Grodno võistkond Valgevenest.
Euroopa tüdrukute korvpalliliiga on Kuremaal turniire mänginud juba aastaid. Lõppenud hooajal oli see U14 klassil juba kolmas turniir Kuremaal. Selles vanuseklassis alustasid sügisel 16 võistkonda neljas alagrupis. Finaalmängudele jõudis neist kaheksa ja kaks neist Eestist. Ning möödunud nädalavahetusel mängiti Kuremaal lõplikud kohad välja.
Turniiri võitjaks ja ühtlasi EGBL meistriks tuli tänavu, nagu mullugi, Valgevene korvpalliklubi Grodno Prinemanie. Teise koha võitis Riia Ridzene korvpallikool ning kolmanda korvpalliklubi Teiwaz-Bagira Kiievist. Eesti võistkondadest parim oli Tallinna spordiklubi Audentes.
Turniiri jälgisid kohapeal osalenud klubide esindajad, lisaks ka korvpallijuhid ja -spetsialistid. EGBL president Igo Zandres rääkis, et EGBL-i turniirid toimuvad Kuremaal juba aastaid, kuid finaalturniir jõudis siia on esimest korda.
„Siin on selleks väga head tingimused ja töötab suurepärane meeskond. Elukoht on hea, saal on väga hea ning basseini ja sauna kasutamise võimalus samuti. Treeneritele väga meeldib, et sportlased saavad vahepeal ujulas lõõgastuda. Kuremaa sobib mängimiseks vanuseklassidele kuni 16. Vanematele oleks vaja juba pisut suuremat saali,“ rääkis ta.
Kui uurisin, et kas suurem saal oleks olulisem pigem mängijatele kui publikule, ütles Zanders, et publikut tavaliselt laste võistlustel eriti ei käigi. „Loomulikult on, aga mitte palju. Tulevad vaatama lähedased, lapsevanemad, treenerid. Mulle on natuke arusaamatu, et kui siin mängivad võistkonnad Tallinnast ja Riiast, siis Soome ja Läti lapsevanemaid on kohal rohkem kui Eesti omi. Ka Eesti laste treenerid teistest linnadest, klubidest ei käi nii kõrgel tasemel mänge vaatamas. Mängivad ju suurepärased võistkonnad, kellelt oleks palju õppida. Lisaks on kohal riikide koondiste treenerid. Kui rääkida korvpallist, siis ma tõin teile siia nii-öelda tordi,” ütles Zanders.
Kahekümneaastane noorteliiga
„Lätis on see teisiti, treenerid käivad finaale vaatamas ka siis, kui enda võistkond ei mängi. See ei ole etteheide, vaid lihtsalt minu tähelepanek,“ lisas EGBL-i president.
EGBL on liiga, kus mängivad noored 13‒19 eluaastani ja mis peab järgmise aastal oma 20. sünnipäeva. „Ühel aastal võtsime mängima ka 12-aastased, aga nemad on liiga väikesed, et Euroopa meistrivõistlustel mängida. Nad võiksid veel lihtsalt mängust lõbu tunda. Ei ole vaja nii väikestele lastele panna suurt emotsionaalset koormust. Siis on oht, et laps lööb kaotuse korral üldse spordile käega,“ rääkis liiga president.
Liigas mängis sel aastal kokku 88 võistkonda 16 riigist. „Kõige eksootilisemad on võib-olla Itaalia ja Norra. Loomulikult kogu Skandinaavia ja Ida-Euroopa, kus on korvpall alati väga populaarne olnud. Kui võtta ka poisid ‒ meie liigadel on ühine lipp ja mõnes mõttes tegutseme koos, kuigi poisid ja tüdrukud mängivad eraldi arvestuses ‒ siis on arvud päris suured. See on suurim noortespordi organisatsioon maailmas ja koondab 33 riiki ja 342 võistkonda. Osaleb ka riike väljastpoolt Euroopat. Näiteks Senegali korvpalliakadeemia võistkond, sest neil ei ole Aafrikas piisvalt mänge. Gruusia ja Kasahstan on ka pundis,“ selgitas EGBL-i president.
Raina Tomašicka Riga Ridzene korvpallikoolist, keda peeti üheks turniiri võimekamaks mängijaks, ütles, et mängib korvpalli juba esimesest klassist peale. „Mulle meeldib võistelda, mulle meeldib mängida, naudin kogu mänguprotsessi. Loodan aidata oma võistkonda niipalju kui suudan. Tulevikus tahan mängida elukutselisena korvpalli. Olen siin ka varem mänginud, turniirid on väga hea tasemega ja mängivad tugevad võistkonnad. Eesti võistkonnad on ka vahvad ja nendega on äge mängida. Kui tahad paremaks saada, tuleb palju mängida,“ arvas Raina.
Korvpalliekspert mänge vaatamas
Turniiril viibis ja mänge jälgis ka Ameerika BlueStarMedia korvpallikonsultant Pierre Ploszajski, kes on spetsialiseerunud just tütarlaste korvpalli teemadele.
„Kohalikke võistkondi ma näinud pole, nad ei ole sellisel tasemel, siia satuvad ju ainult paremad. Siin kohapeal on ka ilmselt vähe lapsi, kuigi Eesti väikelinnast Raplast tulevad tugevad võistkonnad,“ rääkis Ploszajski.
„Sedasorti üritus on oluline mängijate arengu seisukohalt, aitab tõsta korvpallitaset ja areneda. Areng on alati eriline ja midagi ei saa võtta garanteerituna. Liigad, föderatsioonid ja riigid oleksid väga õnnelikud niisuguste võistluste üle. Tüdrukud on muidugi väga noored, 14‒15-aastaselt on nad alles oma tee alguses.
Mulle meeldib siinse korvpalli kirg, intensiivsus ja noorte tütarlaste pühendumine. On suur töö niisugune sündmus korraldada. Siin on suurepärased tingimused ‒ väga hea puupõrand. Ei tea, kas te ise ka mõistate, kui vahva see on,“ kahtles korvpallikonsultant.
Kui küsin, et kas midagi puudu on, tekkis pisuke vaikus. „Superstaarid? Kurta pole küll millegi üle,“ arvas ta.
Ka peakorraldaja Raivo Tralla oli ilmselt rahul. „Oleme saanud Euroopa liiga superfinaaliga hakkama. Meie meeskond, kogu maja personal, treeneritest koristajate ja köögipersonalini, omab suurt rolli,“ oli ta oma kogu Kuremaa ujula personaliga väga rahul. „See on oluline sündmus tervele maakonnale. Kuid kõige olulisem Kuremaale on see, et pühapäeval sõitis siit ära Euroopa noorte liiga meister. Ei ole mingit vahet, kas meister on 14-, 15- või 16-aastane,“ ütles Tralla.
„Loodan, et Jõgeva maakonnas ei unustataks ära noortesporti ja noortespordi toetamist. Praegu näeme, et meil ei ole siin võistlustel kohalikke võistkondi. Peame kõvemini tööd tegema ja meie noored peavad saama rohkem mängida. Selleks ongi vaja niisuguseid võistkondi siia tuua. Ei pea sõitma kodust kaugele, kui saame võistkonnad siia kutsuda. See on meie lastele odavam, niisugused asjad tuleb enda huvides ära kasutada,“ arvas Raivo Tralla. Et seda tulemuslikult teha, on kindlasti vaja ka omavalitsuste tugevat toetust.
ANDRA KIRNA
