Möödunud nädalavahetusel Kuremaal peetud seminaril osalesid mitmed Eesti jalgrattaspordiga tegelejad. Räägiti tehtust, analüüsiti mitmeid probleeme ning juttu oli ka uuendustest, mis rattaspordis käesoleval aastal aset leiavad.
Esimesena astus üles Tallinna Ülikooli õppejõud ja doktorant Indrek Rannama, kes rääkis jalgratturi jõutreeningust, tutvustas mitmeid meetodeid ning treeninguviise, kuidas jalgrattur saab sooritusvõimet jõutreeninguga parandada. Seni on jõutreening kestvusspordialade juures vähem fookuses olnud, kuid kui seda õigesti teha, on võimalik selle abil ka kestvusalade tulemusi parandada.
Toidulisandeid ei tasuks üle hinnata
SA Eesti Antidoping nõukogu liige Kristjan Port rääkis toidulisanditest ning nende kasutamisega kaasnevatest ohtudest ja vigadest. Tema sõnum oli ennekõike see, et toidulisandite kasutamist ei tasuks üle hinnata ning loodetavat kasu ei pruugi need tihtipeale tuua. Ei tasu loota, et head vormi on võimalik “poeletilt” osta ning treenigut on võimalik asendada. Tulemusi ja konkurentsivõimet parandab siiski universaalne ja mitmekülgne toitumine ning sinna juurde tark ja läbimõeldud treening.
Seminari esimese päeva teisel poolel võttis järje üle Euroopa Jalgratturite Liidu asepresident Madis Lepajõe, kes tutvustas 2014. aastal sisse viidud muudatusi võistlusreglemendis ning uuendusi jalgrataste juures, mida Rahvusvaheline Jalgratturite Liit nõuab ning aktsepteerib.
Soojendusharjutused kohtunikele
Päeva lõpus tehti ka mõned peagi algava hooaja eel tarvilikud soojendusharjutused kohtunikele, kes pidid lahendama mitmesuguseid võistluse jooksul tekkida võivaid probleeme. Päeva lõpetuseks nautisid kõik Kuremaal ööbinud seminarilised siinset sauna ja ujulat.
Teine seminaripäev hakkas kohe hoogsalt pihta ning luubi alla võeti peasekretäri töö jalgrattavõistlustel. Analüüsiti selle vastutusrikka töö õnnestumisi ning puudujääke, mille kõrvaldamisega tuleks tegelda.
Päev jätkus mototurvajate ettekandega, kus toodi esile selle töö võlusid ja valusid. Jalgratta maanteesõite peetakse avalikel teedel ja see on üks olulisemaid, kuid ka ohtlikumaid nüansse võistluste juures. Võistlus tuleb läbi viia nii, et keegi kannatada ei saa, kuid et ka autodega liiklejad õigeaegselt vajalikku sihtkohta jõuaksid.
Siinkohal on sobiv märkida, et Jõgevamaal peetakse mitmeid maanteerattavõistlusi, nende seas ka Jõgeva Rattaralli, ning kindlasti tuleb ka siinsetel liiklejatel ette olukordi, kus teele jääb jalgrattavõistlus ning liiklus on ajutiselt häiritud. Samas on nii võimalik spordivõistlust lähedalt ja tasuta jälgida!
Päeva lõpetas ettekanne Kuremaalt pärit tuntud jalgratturilt Erki Pütsepalt, kes rääkis oma kogemustest võistlustel ning sellestki, millised puudujäägid ja kordaminekud on talle Eesti jalgrattavõistlustel silma hakanud. Tema ettekanne tõi konverentsisaali elevust, sest pärast kahepäevast tugevat teooriat ja reglemendipunktide arutamist oli Erki jutt kui sõõm värsket õhku.
Osalejaid oli seminaril 74 ning kõik jäid Kuremaa kui kohtumis- ja tööpaigaga rahule.
i
SANDER MAASING
