Kuremaa lossis möödunud reedel toimunud Kustas Kikerpuu laulude õhtu “See kaunis maa” põhjal võib ennustada, et peatselt hakatakse Kikerpuu loomingut samasuguse innuga taasavastama nagu Valgre või Oidi oma. Laulude õhtuga tähistati helilooja 75. sünniaastapäeva ja kohaliku kultuuriseltsi Jensel kahekümnendat sünnipäeva.
Kustas Kikerpuu laule esitasid sel õhtul põhiliselt Kuremaa nais- ja segaansambel ning instrumentaalansambel Retpop, kellele olid toeks solistid Matti Linno ja Tõnu Kaha. Et viirused olid Kuremaa segaansambli ridu tugevasti hõrendanud ja ühelt solistiltki hääle viinud, teisenesid paar laulu instrumentaalpaladeks. Ühes soleeris Vello Pütsep akordionil, teises Peep Lõhmus trompetil.
Külalisesinejatest lõid kontserdil kaasa Aidu segaansambel, Jõgeva kultuurikeskuse naisansambel Kuukressid ja Torma kammerkoor, mille dirigent Merle Nisu esitas ühe laulu ka solistina. Publikki ei pidanud niisama istuma, vaid sai Retpopi saatel laulda popurriid omaaegses menusaates “Horoskoop” (Kustas Kikerpuu oli selle sarja üks põhikäivitajaid) esitatud lauludest.
Kikerpuu muusika kõlas reede õhtul ka tantsusaateks. Tantsukooli Laguun noored võistlustantsijad Germo Toonikus ja Helena Villmann tantsisid Kikerpuu meloodiate saatel ära rumba, tša-tša ja džaivi ning Kuremaa naisrühm demonstreeris “Neeruti jenka” saatel, kuidas tantsivad jenkat eestlased ja kuidas soomlased.
Laulude-tantsude vahele pikkis õhtu juht Vahur Kukk huvitavaid fakte Kustas Kikerpuu elust ja loomingust, mis pärit enamasti helilooja postuumselt ilmunud mälestusteraamatust “See saatana salakaval muusika”. Oma isiklikke mälestusi kokkupuudetest 2008. aastal meie hulgast lahkunud muusikuga vahendas riigikogu liige Marika Tuus-Laul, kes tegi koolitüdrukuna kaasa Kikerpuu lauludele üles ehitatud muusikalises telefilmis “Ahvatluste tund”.
Tõsine ja sõnakehv
““Ahvatluste tunnis” esitasid Kustas Kikerpuu laule “Horoskoobi” saates laineid löönud solistid,” rääkis Marika Tuus-Laul. “Laule sidus lugu sellest, kuidas kurat püüab võrgutada tänapäeva noort neidu, lubades talle rikkust, seiklusi, eksootikat ja muid ahvatlevaid asju, ent neiu jääb endale kindlaks ega lähe temaga kaasa.
Olime sõbrannaga Moskva kohvikus, kui “Ahvatluste tunni” abirežissöör Toomas Lasmann minu juurde astus ja mind proovivõtetele kutsus. Olin saja viies tüdruk, keda telefilmi naispeaossa prooviti ning kes lõpuks rolli ka endale sai.”
Kustas Kikerpuust jäi Marika Tuus-Laulule mulje kui väga tõsisest ja sõnakehvast mehest, kelles erinevalt paljudest teistest loomeinimestest polnud grammigi boheemlast. Pillimehena oli Kikerpuu rohkem džässimees, tema kirjutatud laulud olid aga enamasti tüüpilised šlaagrid. “Ahvatluste tunni” laulud olid meenutaja sõnul imelised, ent pärast valmimist ja esmakordset teleekraanil näitamist pandi film n-ö riiulile, sest mõningate tarkade otsustajate arvates oli see välja kukkunud liiga läänelik.
“Kurat, keda kehastas Peeter Jakobi, meelitas mind näiteks välismaise auto, briljantide ja Miss Universumi tiitliga ning mõnedes kaadrites kõndisin ma ringi, kokteiliklaas käes. Kokteil oli tollal nii uus asi, et keegi ei teadnudki õieti, mis see on,” meenutas Marika Tuus-Laul.
Kuremaa kultuuriseltsi Jensel eestvedaja ja ansamblite juhendaja Vello Pütsep ütles, et temal mõlkus Kikerpuu laulude õhtu korraldamine meeles juba ammu, sest ta peab tema muusikast väga lugu.
“Kikerpuu meloodiad on meeldejäävad ja loogilised ning neid annab hästi mitmehäälseks seada,” ütles Vello Pütsep. “Harmooniasse toob ta tihti sisse pinge, mis pala huvitavamaks teeb.”
20 aastat kultuuriseltsi
Kuremaa nais- ja segaansamblil Kikerpuu laulude õhtuks tegelikult uusi lugusid kuigivõrd õppida ei tulnudki, vaid pigem vanu “üles soojendada”. Küll aga tuli teha Retpopi jaoks rida uusi orkestriseadeid. Tulemus oli uhke: ega neid kohti tänapäeval palju ole, kus lauljad estraadiorkestri saatel laulaksid.
“Mul on väga hea meel selle üle, et maakonna parim trompetimängija Peep Lõhmus Retpopiga liitus: tänu temale on paremasse vormi tõusnud ka teised meie “torud”,” ütles Vello Pütsep.
Kustas Kikerpuu laulude õhtu oli parim näide sellest, mida üks väike kultuuriselts korda saata suudab, kui kõik südame ja innuga ühise asja eest väljas on. Seda indu ja ühistegemist on Jenselis olnud juba kakskümmend aastat. Seltsi loomine oli aga omal ajal n-ö sundkäik.
“Kuremaal tegutses aastakümneid sovhoostehnikumi ametiühinguklubi, mille ringides lõid kaasa nii õpilased kui ka kohalik rahvas. Kui ametiühing 1991. aastal hingusele läks, jäin mina klubijuhatajana ainult tehnikumi palgale. Et vald saaks omalt poolt kohalike täiskasvanute kultuuritegevust toetada, tuligi luua selts,” meenutas Vello Pütsep.
2004. aastast, mil tehnikum suleti, ongi Jensel põhiline, kes Kuremaa kandis kultuurituld alal ja lossiaknad valged hoiab. Ning seltsi ringides ja üritustel kaasa lööjaid jätkub, ehkki Kuremaalt, nagu teistestki Eesti maa-asulatest on palju inimesi, eriti noori ära läinud.
“Mõned heidavad meile ette, et meie ringides käivad põhiliselt kesk- ja vanemaealised inimesed, aga kust need noored peaksid tulema, kui neil siin midagi teha pole?” küsis Vello Pütsep. “Ent need, kes harjunud eluaeg taidluses kaasa lööma, teevad seda rõõmsasti edasi. Rahaliselt pole kultuuriseltsil muidugi kerge toime tulla.”
Jenseli kolmekümnest asutajaliikmest elavad praegu Kuremaal veel kakskümmend, neist kümme on endiselt seltsis tegevad. Neile anti reede õhtul üle lilled ja meened. Õnnitlusi ja tunnustuskirju võttis Jenseli juhina vastu ka Vello Pütsep. Samas olid õnnitlused mõeldud ka talle isiklikult: tal täitus hiljuti 70 eluaastat. Väike kummardus tehti reede õhtul ka Eesti Vabariigile tema läheneva 95. sünnipäeva puhul: Torma kammerkoori esituses kõlas Aleksander Kunileiu “Mu isamaa on minu arm”. Armastusest Eestimaa vastu kõnelesid tegelikult ju paljud tol õhtul esitatud Kustas Kikerpuu lauludki.
i
RIINA MÄGI
