Maakondade külaliikujate esindused saabusid Jõgevamaale eile hommikupoolikul ning tutvusid kõigepealt oma võõrustajavalla vaatamisväärsuste ja seltsieluga. Mitmel pool istutati ka puid: korraldajamaakonna küladesse maapäevapuude istutamise traditsioon sai alguse eelmisel, kahe aasta eest Pärnumaal toimunud külade maapäeval. Siimustisse Eeva Niinivaara parki istutati eile kolm puud: kaks panid mulda Jõgeva valla võõrustada olnud Järvamaa ja Hiiumaa delegatsioon ning kolmanda maavanem Aivar Kokk ja Eesti Külade Liikumise Kodukant juhatuse liige Merle Adams.
Hiiumaalt tuli maapäevale 17-liikmeline, Järvamaalt 20-liikmeline esindus.
?Loodame näha siinseid vaatamisväärsusi, kohtuda aktiivsete külainimestega, saada uusi ideid ning infot Euroopa Liidu küladele suunatud Leader-programmist,? ütles Hiiumaa Käina valla Kaigutsi külavanem Tiina Veem.
Hiiumaal on külaliikumine tema sõnul heal järjel ja kui nädalavahetuse pikad praamijärjekorrad ja kalanappus välja arvata, siis hiidlastel suuri probleeme polevatki.
?Selleks, et kala lauale saada, pead Tallinna minema või tuttavat kalurit omama: esmakokkuostjatelt hiidlane kala osta ei saa ja poodidesse kala jälle ei võeta,? ütles Tiina Veem. ?Tööpuudus on aga meiegi kandis juba sujuvalt tööjõupuuduseks üle läinud: Käinas ja Emmastes edendavad kohalikud ja välisettevõtjad plastmassitööstust.?
Vajavad tunnustustMTÜ Kodukant Järvamaa juhatuse esimehe Riina Trummi hinnangul on Järvamaa külaliikumisel küll veel arenguruumi, ent mõõnast on nüüdseks küll selgelt üle saadud.
?Meie oleme külade nõustamise kõrval palju tähelepanu pööranud tegijate tunnustamisele,? ütles Riina Trumm. ?Koostöös Järvamaa Arenduskeskusega korraldame iga aasta alguses tunnustuspäeva, kus anname välja aasta küla, aasta sädeinimese, parima kodanikuühenduse, parima kodanikuühenduse juhi ja parima vabatahtliku tiitli. Tegijad vajavad ju tunnustamist.?
Liikumise Kodukant juhatuse liige Merle Adams avaldas lootust, et alanud maapäeval tehakse eelkõige tõhusat mõttetööd. Ka ta ise juhib täna üht töörühma ? seda, kus arutatakse Leader-programmi rakendamist.
?Maapäev polegi mingi lullilöömise koht, vaid sellel pannakse paika külaliikumise töö- ja arengusuunad, millest kahe järgmise aasta jooksul juhindutakse. Ning kahe aasta pärast ehk järgmisel maapäeval tuleb siis rahvale aru anda, kuidas neid suuniseid täidetud on: mis on õnnestunud, mis tegemata jäänud.?
Võrdsed võrdsetegaTähtis on Merle Adamsi sõnul see, et maapäeval osalevad ka poliitikud, kelle kaudu jõuab maapäeval kõneldu ka parlamendi ja teiste riigistruktuurideni.
?Tänu külaliikumise jõulisele arengule on nii riigi, omavalitsuste kui ka äriringkondade esindajad hakanud külainimestega rääkima kui võrdsed võrdsetega,? ütles Merle Adams. ?Kuigi kõigile küsimustele koheseid vastuseid võtta pole ega saagi olla, on kõige tähtsam just see, et asjad lahti räägitaks: siis saab probleemidele lahendusi vähemasti otsima hakata.?
Adamsi sõnul tulevad paljude maakondade esindused täna tegutsevatesse töörühmadesse juba isekeskis välja töötatud seisukohtade ja ettepanekutega: see muudab rühmatöö tõhusamaks. Tänane öö kujuneb maapäeva ?ajutrustil? aga üsna pingeliseks: ettekannetes ja töörühmades kõneldut tuleb ju analüüsida ning sõelale jäänu põhjal vormistada maapäeva lõppdokumendid.
?Kujuneb maapäev milliseks kujuneb, aga Jõgevamaa on selle korraldamisest juba ette palju võitnud,? kinnitas Merle Adams. ?Maapäeva ettevalmistamine on suur töö: see annab Kodukandi maakonnaorganisatsioonile võimaluse tugevdada oma struktuuri ja tihendada koostööd. Tänu maapäevale on Jõgevamaa külaliikumine praegu laineharjal ja tähelepanu keskmes. Tähtis on, et maapäevast saaksid puudutatud kõik Jõgevamaa vallad ja ning et maapäevaliste positiivne energia jõuaks võimalikult paljudesse küladesse.?
RIINA MÄGI
