Läinud nädalal arutasid Riigimetsa Majandamise Keskuse, Jõgeva valla ja SA Eesti Terviserajad esindajad, millises mahus ja kuidas teha raietöid Kuremaa terviseradadel. Ühisele otsusele ei jõutud ja raieplaanid otsustati panna seniks ootele, kui vald on saanud oma võõrandamistaotlusele keskkonnaministeeriumist vastuse.
Kuremaa terviseradade raie-teemadega seoses toimus esimene kokkusaamine 2. detsembril Jõgeva vallavalitsuses, kus RMK esindajad tutvustasid riigimetsade majandamise kava järgmiseks kümneks aastaks. Osapooled otsustasid raiesse minevate eraldiste raievajadustega tutvuda looduses ja nii saadigi kokku eelmisel kolmapäeval.
Segadused seoses raietega
„Olen Kuremaa terviseraja regulaarne kasutaja olnud juba ligi 20 aastat ning raja aastaringse seisu ja vajadustega kursis. RMK algselt väljapakutud Kuremaa raieplaanide elluviimisel aga terviseradade esteetiline välimus kaob. Praktikas avatakse lõigud tuultele ja tuisule, seega radade kasutus pole enam nii nauditav kuniks aastatega taas puud peale kasvavad.
Seetõttu oli mu ettepanek minna metsa ja leida valikraieks võimalus ja saavutada kokkuvõttes parim lahendus. Mitte ainult Kuremaa terviserajal, vaid tervise- ja matkaradadel üle Eesti on oluline, et raiete tegemisel jääks radadele alles raja välimus ja need piirneksid piisava puuderiba või parkmetsaga,” tõdes AS Eesti Terviserajad juhataja Alo Lõoke.
SA Eesti Terviserajad seisukohti RMK raieplaanide kohta Kuremaa terviseradadel tutvustas Alo Lõoke kohapeal ja saatis ka need seisukohad varasemalt e-kirja teel Kuremaa terviseradasid puudutavatele isikutele ehk Jõgeva valla ja RMK esindajatele. „Valla koosolekul 2. detsembril ei saanud ma osaleda, aga selle järel tuli juba info, et 2021. aasta raiest on loobutud ja seega sain RMK enda reeglite kohaselt aru, et aasta 2022 raiete arutamiseks on meil aega terve aasta, kuna kokkuleppimise tähtaeg on järgmise aasta 1. detsember. Minu jaoks oli vastuvõetamatu, et RMK alustas raiete kooskõlastamisega liiga hilja, arvestades enda kehtestatud 1. detsembri reeglit,” tõdes Lõoke
Raie osas tahetakse kaasa rääkida
„Raiesse planeeritud eraldiste seisukord on kehv, raja servades on kuivanud ja rippes puud. Eraldistel on tormiheidet ning puud võivad muutuda ohtlikuks raja kasutajatele ja metsas liikujatele. Raiealad vajaksid raiumist ja uue metsapõlve rajamist. Metsa kehva seisundi tõttu tegin ettepaneku raiuda osad eraldised üks aasta varem ja seda siis kohe uuel aastal, veebruaris. Varasemalt on raiekavas antud eraldised tõesti planeeritud aastaks 2022,“ selgitas planeeritavate raiete vajadust RMK esindajana kagu regiooni varumisjuht Arvo Lind.
Alo Lõoke nõustus, et lankide seisukord on kehv ja raiet on vaja. „Tahame selles kaasa rääkida. Aga miks ei rääkinud metsaülem Avo Jürissaar sellest raie muudatusest juba valla koosolekul
2. detsembril,“ ütles Lõoke.
„Eelmisel Kuremaa terviseradade koosolekul jäi mainimata, et RMK-l on plaanis alustada 2021. aasta esimesel poolel Kivijärve- ja Tooba metsakuivendusprojekti raames raadamis- ja ehitustöid. Metsaparandustööde käigus on planeeritud rekonstrueerida ka Raba-Kivijärve tee alates asfaldist ja kaasa arvatud ka parkla katend. Nende tööde käigus võib tulla ette, et on vaja raiuda ühe eralduse serv vastavalt projektile, mis on Jõgeva vallavalitsusega kooskõlastatud,“ selgitas Arvo Lind.
Tuleb ära oodata vastus valla taotlusele
„Me ei ole nõus, et raied juba uue aasta alguses käima lähevad, sest sellisel juhul oleks raie ju suhteliselt kohe algamas. Jõgeva vallavalitsus on teinud keskkonnaministeeriumile taotluse võõrandada maa-ala, kuhu jäävad sisse ka Kuremaa terviserajad,” selgitas Jõgeva valla arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Triin Pärsim, et hetkel ootab vald ministeeriumi otsust.
„Jõgeva valla ja RMK vahel sõlmitud kokkulepped ei hõlma kogu terviseradade territooriumit ja maa kasutuse osas tuleb igal juhul sõlmida uued kokkulepped,“ lisas Pärsim.
„Ja kui tõesti läheb raieteks, siis vallaesindajad soovivad kindlasti osaleda kasvama jäävate puude ehk säilikpuude äramärkimisel,“ kinnitas Jõgeva valla sporditöö peaspetsialist Kaily Moones ja Arvo Lind vastas, et see on mõeldav ja lisas: „Puude kasvama jätmisel tuleks aga arvestada, et kasvavad puud tuleks võimalusel jätta grupiti või siis langi ja matkaradade serva, aga kõik see sõltub puude seisukorrast lankidel.“
ULVI TAMM
