Eesti mõisaportaali andmetel oli Eestis mõisate hiilgeajal 1245 peamõisat ning lisaks neile veel üle saja kirikumõisa ja ligemale kuussada karjamõisat. Paljud neist on nüüdseks ajahambale lootusetult alla jäänud, paljud säravad kui prillikivid ja paljud on kusagil nende seisundite vahepeal. Kuremaa lossi kohta sobiks arvatavasti viimane määratlus.
Jõgeva vallavalitsuse saalis veebruari alguses koos olnud vestlusringis arutatigi, kuidas Kuremaa mõisakompleksi edasi arendada. Täpsemalt öeldes kõneldi kõigest, mis võiks aidata Kuremaad paremini müüa, st meelitada sinna kultuuriloost, sportimisest ja tervise parandamisest huvitatuid.
Jõgeva vallavalitsuse majandusspetsialist Uuno Laul andis hakatuseks lühikese ülevaate sellest, mida vallavalitsuse eestvõttel Kuremaal viimase tosina aasta jooksul tehtud. Tema sõnul alustati järve ja järveääre korrastamisest, jätkati vana moonakamaja rannahooneks ümberehitamise, järveäärse puhkeala rajamise, lossi rekonstrueerimise tööprojekti koostamise, tuuleveski restaureerimise ja pargi heakorrastamisega.
Ühtekokku on investeeritud Kuremaa lossi, parki ja randa umbes kümme miljonit krooni (et asi oleks ülevaatlikum, toodi rahasummad vestlusringis välja enamasti kroonides, sest euro on protsesside pikaajalisust silmas pidades alles liiga vähe kasutusel olnud), sellest 8,1 miljonit krooni on tulnud toetustena põllumajanduspiirkondade programmist, regionaalarengu programmist, Phare CBCst, Keskkonnainvesteeringute Keskuselt, Muinsuskaitseametilt ja mujalt, ülejäänu Jõgeva vallalt. Riigilt ja muudest allikatest on toetusi saadud ka Kuremaa ujula, külalistemaja, terviseradade ja spordiväljakute korrastamiseks. Osa lossi ruume on aga värskema ilme saanud tänu Kuremaa kultuuriseltsi Jensel poolt külade taastamise ja arendamise meetmest taotletud rahale.
Ehkki lossis toimub ridamisi konverentse ja pidusid ning ujula ja teised spordirajatised leiavad samuti kasutamist, tõdes lossi haldava Sihtasutuse Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskus nõukogu liige Riho Seppet, et ükski kompleksi kuuluv üksus ei majanda end ise ära, vaid kõigile tuleb vallal peale maksta.
Hotelli mõte aegunud
Sama sihtasutuse juhatuse liige Vahur Kukk nentis, et aastaid tagasi oli plaanis loss ümber ehitada majutusasutuseks, mille ümber pidi rajatama koostöös Eesti Kunstiakadeemia ja Tartu Kõrgema Kunstikooliga unustatud käsitöötehnoloogiate küla. Selle ambitsioonika ettevõtmise eeltööna said euroraha eest ära tellitud lossi rekonstrueerimisprojekt ning lossi kõrvalhoonete eskiisprojektid. Paraku ei leitud siis ettevõtmise jaoks rahakat investorit. Nüüd aga pole lossi enam hotelliks ümber ehitada mõtet, sest majutuskohad on külalistemajas olemas ja neid tuleb lähiajal juurdegi.
Ekspertidena osalesid vestlusringis Muinsuskaitseameti Jõgevamaa vaneminspektor Sille Raidvere ja Sihtasutuse Alatskivi Loss juhataja Külli Must. Sille Raidvere sõnul on Kuremaa loss küllalt heas seisus tänu sellele, et see tervelt 90 aastat kutseõpet andva kooli käsutuses oli. Õnneks ei jagatud Kuremaa mõisakompleksi hooneid kakskümmend aastat tagasi ka nn kollaste kaartide eest laiali, nagu mõnes muus kohas tehti.
“Nii hooneterohkeid mõisakomplekse kui Kuremaa oma pole Eestis kuigi palju,” ütles Sille Raidvere. “Kui see korda teha, oleks sellel minu arvates suur turismipotentsiaal.”
Külli Musta sõnul on loss alati problemaatiline objekt, sest ühest küljest tuleb see säilitada kultuuriväärtusena, teisest küljest anda sellele mingi otstarve, mis võimaldaks selle ära majandada.
“Kui ma 2003. aastal sihtasutusse tööle asusin, oli seis nutune ja toonane vallavanem Maie Nisu üks väheseid inimesi, kes uskus, et lossist peale soomlasest rentniku aastatepikkust tegevusetust veel üldse asja saab,” ütles Külli Must. “Nüüd oleme aga jõudnud niikaugele, et majandame end ilma valla abita ära ning et 0,3 asemel annab sihtasutus talvel tööd 12 ja suvel ligemale kolmekümnele inimesele. Möödunud suvel käis Alatskivi lossi vaatamas 20 000 piletiga külastajat ning seoses koolituste või pidudega viibis seal veel 10 000 inimest.”
Külli Musta sõnul on lossi arendatud järjekindlalt ja edukalt projekte kirjutades ning kohalikest noortest tublisid giide kasvatades. Majanduskulusid aitab madalal hoida innovaatiline küttesüsteem: lossi kütavad pumbad, mis ammutavad soojust lähedal asuvast järvest. Alatskivi ja lossi tutvustamisel tegi hindamatu töö ära ka Vanemuise teater, kes kolmel suvel mängis seal “Vihurimäe” etendusi.
Kuremaa arendajatele oli Külli Mustal ka üks oma kogemustel põhinev soovitus: “Kui teil tekib mõte mõni hoone maha müüa, siis mõelge sellele, et esimene ostja, kelle te ise välja valite, võib olla küll väga tubli, aga kui tema siiski ettevõtmisest loobub ja hoone edasi müüb, siis teine, kolmas ja neljas omanik pole enam teie valida.”
Kuremaa pole Alatskivi
Alatskivi kogemusi muidugi kõiges Kuremaale üle kanda ei saa. Esiteks pole Kuremaa loss juba arhitektuuriliselt väärtuselt Alatskivi omaga võrreldav. Teiseks jäävad investeeringute alased otsused Riho Seppeti sõnul Jõgeva vallas tihti suutmatuse taha kokkuleppeid sõlmida: vallas on mitu võrdväärset keskust, mille esindajad volikogus igaüks enda eest võitlevad.
Seppeti sõnul tuleks edaspidi rohkem jälgida, mille jaoks riik ja fondid üldse raha annavad ning vastavalt sellele siis arendusideid genereerida. Nii on rohkem lootust, et need rahastamist leiavad. Kuremaa sovhoostehnikumi kunagine direktor Endel Sööt arvas, et juba nüüd tuleks hakata valmistuma Euroopa Liidu uueks, 2014. aastal algavaks rahastamisperioodiks, mil jälle suuremad rahad liikuma hakkavad.
“Euroopa Liidu uus eelarvestrateegia paraku turismiobjektidele raha eraldamist üldjuhul enam ette ei näe, vaid tulevikus saab põhiliseks ettevõtluse arendamine,” nentis Uuno Laul.
“Kuremaa loss on pidanud senini leppima tagasihoidlike investeeringutega, sest alati on nii Kuremaal kui vallas tervikuna olulisemaid kohti olnud, mis raha nõuavad,“ ütles Vahur Kukk. “Sihtasutuse esimene eesmärk on täidetud: hooned on alles ja sellisel määral korda tehtud, et neid kasutada saab. Kellel on väärt ideid, kuidas edasi minna, siis on need igal ajal teretulnud.”
“Ka pealtnäha hulle ideid ei maksaks häbeneda. Needki tuleks välja käia,” lisas Riho Seppet.
Jõgeva vallavanema Enn Kure sõnul polnudki vallavalitsuses toimunud arutelu eesmärk midagi konkreetset otsustada. Eesmärk oli kuulata erinevaid arvamusi ja vahetada kogemusi.
“Järgmisel korral võiks väiksema seltskonnaga kokku saada ja arutada, kuidas edasi minna,” ütles Enn Kurg.
i
RIINA MÄGI
