Nii suurt kala pole Mati Kärmas oma aastatepikkuse kalurikarjääri jooksul varem püüdnud ? ei Kuremaa järvest ega ka kusagilt mujalt. Et püütu just peegelkarp on, selles oli Kärmas üsna veendunud: teised kalad on ju enamasti üleni soomustega kaetud, selle kala külgedel on aga vaid üksikud soomusteread.
Et mingi väga suur kala võrku on läinud, nägi Mati Kärmas juba läbi jää. Kuremaa järve katab praegu nimelt umbes 15 cm paksune ja kenasti läbipaistev jääkiht. Koos võrguga kala paraku välja tõmmata ei õnnestunud, sest võrk oli pinna lähedale tõusnud ja järvejää alumisse kihti kinni külmunud. Raiunud suure kala lähedale jäässe augu, tõmbas kalur hiidkala tuura abil välja.
?Samas võrgus oli ka suur haug, aga see lipsas minema,? ütles Mati Kärmas.
Ega tal haugist suurt kahju olnud, aitas ju hiid-peegelkarbistki. Seda enam, et suured haugid pole viimasel ajal sugugi haruldased olnud.
?Viimasel ajal ongi nii, et kui Mati järvele läheb, siis tuleb ühe ja nii suure kalaga tagasi, et tervele perele on nädala toit olemas,? naeris Udu talu perenaine Terje Kärmas.
Iga tükk isemoodi
Mati Kärmase sõnul on kalapüügiolud ja kalasaak praegu tõesti head. Kõige paremini tuleb latikat.
?Latikat on praegu järves tõesti palju,? kiitis kalamees. ?Suvel püüdis üks mees ühel ööl õngega näiteks 80 kilo latikat. Mis aga karpkaladesse puutub, siis tean, et üks allveekütt on siitsamast Kuremaa järvest harpuuniga 11-kilose karpkala saanud. Aga see ei olnud peegel-, vaid tavaline karp.?
Küsimusele, mida Kärmase pere hiidkalaga teha kavatseb, vastasid perenaine-peremees, et eks ta ikka ära puhastata ja ära sööda, ainult et missugusel viisil valmistatuna, ei oska veel öelda.
?Ilmselt teeme ta tükkideks ja proovime siis iga tüki ise viisil valmistada,? arvas Terje Kärmas. ?Ühe tüki võib pannil praadida, ühe ahju panna jne.?
Mati Kärmas seevastu lubas mõned hiidkala soomused alles hoida ja kalateadlastele saata: nende järgi saavat kala vanust määrata niisama täpselt kui puu vanust aastarõngaste järgi.
?See on mõistlik mõte küll,? kiitis seda plaani tuntud harrastuskalamees ja kalakokk, ETV ?Osooni? saatejuht Vladislav Korzhets.
Eesti rekord-peegelkarbiga Mati Kärmase püütud kala puhul tema sõnul tegemist ei ole, aga väga suure kalaga küll. Eesti rekord küünib Korzhetsi teada 18-20 kg kanti.
?Kuna ma ise nii suurt kala söönud pole, ei oska pakkuda, kuidas teda mõistlikum valmistada oleks,? ütles Korzhets. ?Aga karpkala puhul kehtib üldiselt reegel, et mida suurem, seda parem. Tõsi, viieteistkilose ja arvatavasti üpris eaka kala puhul ei tarvitse see nii olla, aga kümnekilone on küll veel väga maitsev.?
Inimese aretatud
Vladislav Kor?etsi sõnul on nii peegel- kui ka tavaline karpkala inimese aretatud ja seda juba aastatuhandeid tagasi. Aretamisel oli alg- ehk ulukliigiks sasaan. Eesti jääb karpkala leviku põhjapiirile ja siinsetes jahedavõitu veekogudes kudemine tal üldjuhul ei õnnestu. Nii et valdav osa meie veekogudes elavaid karpkalu on inkubeeritud ja maimudena vette lastud.
Kuremaa järve pole Põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna peaspetsialisti Ene Ilvese sõnul ametlikult mitte kunagi karpkalu lastud. Küll aga on neid mitmel korral lastud Palamuse paisjärvedesse, viimati millalgi 1990. aastate lõpus.
?Küllap see kala Palamuselt Amme jõge pidi Kuremaa järve tulnud ongi,? arvas Ene Ilves, lisades, et looduslikesse veekogudesse karpkalu ametlikult lasta ei tohigi, sest karpkala on võõrliik.
Mati Kärmase püütud peegelkarp nägi igatahes selline välja, nagu tuleks tema hukkamiseks küla pealt seatapubrigaad kokku kutsuda ning liha soolamiseks tünngi välja otsida. Vanust arvas püüdja kalal vähemalt kakskümmend aastat olevat, aga eks teadlased täpsusta.
RIINA MÄGI
