Möödunud laupäeval pühendusid kõik tänavused gümnaasiumilõpetajad kirjandikirjutamisele. Oma värskeid kirjutamismuljeid jagasid meiega tänavused abituriendid Sandra ja Sander.
Kirjandi teemadega jäid abituriendid väga rahule. “Kuigi olen kuulnud, et paljudele tundusid tänavused teemad kergemad kui varasematel aastatel, ma ise seda ei ütleks. Kui õppeaasta jooksul eelmistel aastatel antud teemadel kirjutasime, leidsin selliseid, millest olnuks hea kirjutada, vähemalt viis. Nüüd aga oli minul valida paari teema vahel, millest oleks osanud põhjalikult kirjutada ja nii elust kui ka kirjandusest näited tuua,” rääkis Sandra ja tunnistas, et eks mingil määral segas teema valimisel kindlasti ka eksaminärv.
Pinge ja vastutus segasid veidi
Kui poleks pidevalt meeles olnud, et käsil on nii otsustav töö nagu küpsuskirjand, oleks ta enda arvates suutnud rahulikumalt mõelda ja kaaluda ja küllap oleks leidnud sobivaid teemasid rohkemgi.
või kapital”. Tema jaoks oli tegemist konkreetse teemaga, mille üle oli hea arutleda.
Konkreetse kirjandusteose põhjal poleks Sandra ise kirjutada tahtnud, ta eelistab üldisemaid teemasid — poliitikast, Eestimaa elust ja probleemidest. Ta valis 7. teema “Kas olla nagu kõik või jääda iseendaks?”
“Kirjutasin, et on oluline erineda tavalisest hallist massist, olla isiksus. Et viia ellu oma eesmärgid, tuleb jääda kindlaks oma põhimõtetele, ka siis, kui see kõigile meeldida ei pruugi,” rääkis Sandra ja teadis rääkida, et populaarsemad teemad tema klassikaaslaste hulgas olidki seesama 7. teema, 4. teema “Tänapäeva maailma hirmud” ja 10. — “Ajakirjandus peab ühiskonda parandama”.
Ajakirjandusest muidu poliitika- ja meediahuviline noormees kirjutada aga ei tahtnud, sest leidis teema pisut liiga üheülbalise olevat.
Sander arutles oma küpsuskirjandis selle üle, mis on kultuur ilma kapitali toeta ja teisalt — mida tähendab ainult materiaalse ülistamine.
Erinevad kirjutamistempod
Sander kirjutas kaks mustandit ja alles siis puhtandi. Ta parandas ja täpsustas oma mõtteid ning leidis, et töö sai nii paremaks.
“Mõte jooksis hästi, nii et tunni-pooleteisega oli mustand valmis. Puhtalt asusin ümber kirjutama aga alles pärast söögipausi, mis oli kella 13 paiku. Selleks ajaks olid enam-vähem kõik nii kaugel, et hakata tööd puhtalt ümber kirjutama,” kinnitas tüdruk, avaldades arvamust, et ajahätta ei kippunud keegi jääma.
Sander lõpetas oma töö kümme minutit enne nelja. Ta ei kiirustanud, kuid ega aega ka ülearu olnud.
Küsimusele, kas lubatud õigekeelsussõnaraamatuid ka kasutati ja kas sealt osatakse abi otsida, vastas Sandra: “Sõnaraamatud olid kõigil laual olemas ja aeg-ajalt neid ka avati. Tundides oleme ÕS-i kasutamist õppinud. Kui oligi neid, kellel see meeles polnud, oli võimalik enne eksamit konsultatsioonides kõike veel õpetajalt küsida.”
Võimalik valida kirjand või eksam
Sandralt sai päritud sedagi, mida ta arvab haridusministeeriumis kõne all olnud plaanist asendada küpsuskirjand osaoskuste eksamiga.
“Kindlasti peaks iga keskkooli lõpetanu oskama end korrektselt ja ladusalt kirjalikult väljendada, kuid on inimesi, kes pole just eriti loomingulised, vaid on tugevad näiteks reaalainetes, keeltes. Ja minu arvates on väär, kui näiteks matemaatikas andekal inimesel jääb lõputunnistus saamata või ta ei pääse soovitud kooli seetõttu, et küpsuskirjandi punktisumma on väike. Seega kaldun pigem osaoskuste eksamit pooldama. Kõik ei ole võimelised kirjutama ladusat kirjandit, kuid samas peaks gümnaasiumiharidusega inimene tingimata oskama korrektselt ja veatult kirjutada,” lisas Sandra.
Kirjandi teemad
Võrdsete võimaluste Eesti
Mis viib elu edasi – kultuur või kapital
Virtuaalsed inimsuhted
Tänapäeva maailma hirmud
Sport tähendab võitude hinda ja kaotuse kibedust
Eesti suurim turvalisusrisk on harimatus (Jaak Jõerüüt)
Olla nagu kõik või jääda iseendaks?
Kunst avab tee maailma mõistmisele
Sõjalt ei saa oodata mingeid hüvesid (Vergilius)
Ajakirjandus peab ühiskonda parandama
KAIE NÕLVAK
HELVE LAASIK
