Julius Kuperjanovi Selts avaldas Eesti Vabadussõja alguse ja Kuperjanovi pataljoni loomise 92. aastapäeva puhul Kuperjanovi partisanide salgas (hilisemas pataljonis) teeninud sõjameeste nimekirja.
Novembri lõpust alates on Julius Kuperjanovi Seltsi kodulehel väljas nende 1224 mehe nimed, kes teadaolevalt võitlesid Kuperjanovi partisanide salga/pataljoni koosseisus sõja alguse raskeimal perioodil (23. detsembrist 1918 kuni 1. veebruarini 1919) õlg õla kõrval koos pataljoni asutaja leitnant Julius Kuperjanoviga. Avalikustatud on ka võitlejate edasine saatus, niipalju kui sellest teada on. Olgu öeldud, et üsna suur osa selles nimekirjas figureerivatest meestest — minu hinnangul umbes kolmandik — on pärit Jõgevamaalt.
Nimekiri annab tunnistust sellest, et uskumatuna näival legendil, et partisanide juht suutis eduka mobilisatsiooni abil muuta oma mõnekümne kaitseliitlasega salga 1200-meheliseks pataljoniks, on tõepõhi all. Ligemale pooled neist meestest loovutas leitnant Kuperjanov enne Tartust Valga vabastamiseoperatsioonile suundumist teistele Eesti Rahvaväe üksustele, sest riigil oli tol perioodil tõsiseid raskusi sõjameeste mobiliseerimisega Vabadussõtta.
Võidult võidule
Leitnant Julius Kuperjanov juhtis oma partisanid võidult võidule, vabastades 5. jaanuaril 1919 Punaarmee käest ühe Lõuna-Eesti esimese külana Saduküla. Järgnesid Visusti, Koogi, Kärevere, Mõisamaa, Voldi. Koostöös soomusrongidega ning kokku 300-mehelise ühendväeosaga vabastati 14. jaanuaril 1919 Tabivere, Äksi, Kärkna, Vasula, Maramaa, Tähtvere ja Tartu linn.
Alates 25. jaanuarist 1919 allutati leitnant Julius Kuperjanovile leitnant Karl Einbundi (Kaarel Eenpalu) kooliõpilaste pataljon, kusjuures Kuperjanov ise jäi Eesti ajaloo madalaima auastmega ohvitseriks, kes juhtinud ligemale 900 mehelist pataljoni.
Pärast Valguta, Teedla, Tilga, Rõngu, Raigaste, Aakre, Rebaste ja Puka vabastamist suunas Kuperjanov 25. jaanuaril 1919 Einbundi väeosa Pikasillale, et nad liiguksid sealt edasi Tõrva peale. Raskustesse sattunud Einbundi koolinoortele lähetas Kuperjanov Pikasillale järele oma pataljoni 4. roodu eesotsas leitnant Jaan Untiga, kellega üheskoos vabastati Väike-Emajõe suudmes asuv küla.
Oma kolme rooduga ja jätkuvalt soomusrongide toel vabastasid partisanid Kuigatsi, Priipalu, Õru, Tsirguliina (tollal Sangaste), Tõlliste ja Paju mõisa. Uue Valga vabastamise operatsiooni juhi saabumisega pöördus leitnant Kuperjanovi senine õnn tragöödiaks, sest tema edukuse strateegilised nägemused vastase allutamiseks suruti kõrgema juhtkonna poolt maha.
Rünnak hilines
Paju mõisa teistkordset vabastamisoperatsiooni käskis ooberst Kalm alustada 31. jaanuari1 tugevasti hilinenult, st alles keskpäeval. Rünnakut mõisale alustas vaid alla 300 partisani, keda toetas partisanidelt ära võetud ja soomlaste kontrolli alla antud suurtükkide vähene tuli (10-12 lasku) ning tunnise hilinemisega appi saabunud soomlaste 380-meheline üksus. Kogu päeva vaikisid soomusrongide täpsed kahurid ja liikumatuna püsis ka rongide 600-meheline soomusmeeste dessant. Kõigele vaatamata oli 1. detsembril 1919 Valga linn vaba.
Leitnant Julius Kuperjanov oskas vormida oma alluvatest tõelised sõjamehed, kes olid valmis isamaa vabaduse eest viimse veretilgani võitlema.
Kuperjanovi partisanide nimekirja leiab Julius Kuperjanovi Seltsi kodulehelt www.kuperjanov.ee või otseaadressilt
http://www.kuperjanov.ee/Pataljoni%20nimekiri.html . Kõik täiendused ja täpsustused nimekirja kohta on oodatud. Tähelepanelikud lugejad on neid juba ka teinud.
i
OLEV TEDER
