Palamuse on tuntud kui kirjandusliku tagapõhjaga koht. Praegu Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi ärklisaalis üleval olev näitus tõestab, et seda paika armastavad ka kunstnikud.
iii
Näitus on pühendatud Palamuse esmamainimise 775. aastapäevale ja kannab sellest lähtuvalt pealkirja „775. suvi“. Kunstnikud, kelle töid näitusel näeme, pole kõik küll otseselt Palamusel elanud; mõned on ka lihtsalt selles kandis loomas või muidu külas käinud ning paiga omaks võtnud. Näituse idee käis välja Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi direktor Arne Tegelmann, kuraatorina aitas selle teoks teha Palamuse lähedal Eerikveres elav kunstnik Urmas Vaino. Viimane tuli ka teejuhiks, kui näitust vaatama läksin.
Kõige esimesena jääb näitusekülastajale ilmselt silma Sülli Reet Vaino puutahvlitest voldikraamat, mis küll eelkõige kunstiobjekt, ent millelt leiab ka infokillukesi Palamuse kultuuriloost. Puuraamatu lehekülgede aluspinna on kunstnik laseerimise, ülemaalimise, mahakraapimise ja muude võtete abil „elavaks“ ja justkui Palamuse esmamainimise ajastusse kuuluvaks muutnud.
Spetsiaalselt selle näituse tarvis loodud pühendusteoseid on peale Sülli Reet Vaino raamatu veel. Lapsepõlve Palamuse-mail veetnud Jaan Paavle akrüülmaali pealkiri on nii pikk ja kõnekas, et ütleb juba ise kõik ära: „Minu Palamuse ehk proua Teele, hr Joosep Toots koos härra geeniuse Oskar Lutsuga suveõhtus… kus siis mujal kui Palamusel, teel Paunveresse, sealt suurde maailma“. Veel pikem ja põnevam, A5 formaadis ümbrikule sirgeldatud tekst on kinnitatud maali tagaküljele. Paavlele, kes ka kirjanikuna tuntud, peaks paljusõnalisus andestatav olema…
Samuti Palamuse lähedalt pärit Kaire Nurgal on praegu vikerkaaremaalimise periood. Ka üks tema Palamuse-näituse piltidest kannab pealkirja „Vikerkaar on all“ ning kunstnik kujutab sellel Palamuse vana kihelkonnakooli hoonet (sedasama, kus näitus toimub) vikerkaarel seisvana. Ise olin senini arvanud, et selle maja ees on energiasammas, aga olen ka nõus Kaire variandiga, et vikerkaar on all: selle maja aura on igatahes eriliselt soe ja hea.
Kohalikud ja külalised
Kaire Nurk on Palamuse Gümnaasiumi vilistlane. Samas koolis õppinuid esineb näitusel veelgi: Tiina Säälik, Arlis Narusberk ja Ene Luik-Mudist näiteks. Tiina, kes esineb näitusel ühe väikese graafilise lehe ja suuremõõtmelise abstraktse akrüülmaaliga, on Palamusega seotuks jäänudki, juhendades siin kunstiringi ja lüües kaasa Theodor Lutsu filmipäevade korraldamisel. Arlist pole siinkandis suurt näha olnud ega ole ta kuuldavasti enam ka kuigi aktiivne maalija, vaid tegutseb rohkem reklaami alal.
„Tema selle näituse tööd „Hell täkk“ vaadates tekib küll kahjutunne, et ta enam suurt ei maali: ta võiks sel alal väga tugev tegija olla,“ ütles Urmas Vaino.
Ene Luik-Mudist elab ja tegutseb Palamusel praegugi. Oma pojengipildi on ta ise tituleerinud vanaaegseks ja oma hinguse poolest see seda ongi — heas mõttes muidugi. Elava klassiku Peeter Mudisti — temagi on mõnda aega Palamusel elanud — abstraktne pilt pärineb Urmas Vaino kogust. Sealtsamast on pärit ka nimekate Juss Piho, Jaan Toomiku, Rein Kelpmani ja Tõnis Laanemaa tööd. Nad kõik on Urmas Vaino sõbrad, kes aeg-ajalt tema pool Raja talus külas käivad. Toomik on osalenud ka Palamuse klaasikoja korraldatud maakunstiüritustel.
Mõni kriitilise meelega inimene võib öelda, et nimetatud autorite seos Palamusega on sellel näitusel osalemiseks liiga nõrk, ent professionaalset kaalukust annavad nad näitusele juurde küll. Piho ja Kelpmani pisut väljavenitatud-stiliseeritud kujutamislaadis ja värvikäsitluses võib teatud ühisjoonigi leida. Kelpman, tõsi küll, on Urmas Vaino sõnul nüüdseks oma stiili põhjalikult muutnud. Seda on teinud ka Vaino ise, kes nüüd minimalistliku mustvalge graafika loomise asemel vormib värvilisteks digitrükis piltideks oma päikesesse vaatamise kogemusi.
Neli Allikut
Kõige rohkem on näituseautorite hulgas Alliku-nimelisi. Kaareperest pärit laulja ja maalikunstniku, varalahkunud Paul Alliku kolm tööd pärinevad tema venna Georgi ja tütar Christeli kogudest. Ühe tööga esineb ka Christel Allik ise, aga ka Georg Alliku tütar Elo Allik-Schünemann. Mõlemad noored daamid on diplomeeritud kunstnikud. Esimene elab Tallinnas, teine Londonis. Neljas selle näituse Allik — Kursi koolkonna esindaja Peeter Allik — pole küll eelmiste sugulane, ent Palamuse kandiga on temalgi üht-teist pistmist: ta on osalenud Palamuse klaasikoja korraldatud maakunstiüritustel ning tema maalitud humoristlikus laadis Oskar Lutsu portree seisab Palamuse rahvamaja saali seinal. Ühist nimetajat on nii erinevate autorite loomingule raske leida, aga huvitava koosluse moodustavad nad ometigi.
Elo Allik-Schünemanni pildil „Unenägu“ on näitusel samuti paariline: ka Palamuse kunsti grand old lady Ellen Randoja esineb unenägu kujutava tööga.
Georg Alliku kogust pärineb ka üks üsna vana talvemaastikku kujutav pilt, autoriks ilmselt harrastaja staatuses Georg-Alber Karm. Peeter Alliku juurest viib aga omapärane mõttepunktiir vanameister Kaljo Pollini: raamis, mis ümbritseb praegu Peeter Alliku loodud Lutsu portreed, seisis kunagi Kaljo Polli maal „Vanad teerajad“, mis samuti Lutsu kujutas, mis aga aastaid tagasi rahvamajast ära varastati. Vanameister Polli loomingust saab näitusel näha ligemale pool sajandit tagasi maalitud jõeäärset maastikku.
Urmas Ploomipuu ja Mare Vindi Palamuse-ainelised graafilised lehed on kunstnikelt aastaid tagasi tellitud, tellijaks toonane Palamuse kultuurimaja. Sel asutusel oli nimelt vahepeal traditsioon anda välja maakonna parima kultuuritöötaja tunnustusauhinda ning selle juurde kuulus graafiline taies.
„Nii erinevatest piltidest oli päris keeruline ühtset näitust kokku panna,“ tunnistas Urmas Vaino. „Koos Kaire Nurga ja Sülli Reet Vaino ning muuseumi teaduri Tiina Kivitsaga suutsime selle raske ülesande siiski lahendada.“
Palamuse kunstnike näitus jääb avatuks 20. septembrini.
iii
RIINA MÄGI
