 |
Põltsamaa kunstiseltsi eestvedamisel ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Põltsamaa linnavalitsuse toetusel lossikompleksi kuuluva majandushoone pööningukorrusele rajatud galeriis on põrandapinda 200 ruutmeetrit. Ehitustööd, mille põhiosas tegi ära OÜ Mikro Ehitus, läksid maksma umbes pool miljonit krooni. Elektritööd tegi OÜ Teet-AK. Kunstiselts ise andis galeriiprojekti mitterahalise panuse. See tähendab, et seltsi liikmed tegid üle neljasaja tunni viimistlus- ja koristustöid. |
“Galerii ehitamine tõi meelde nõukogude aja positiivsema külje: ka siis ei arvanud inimesed, et iga näpuliigutuse eest raha peab saama, vaid tegid paljud asjad ära, nagu toona öeldi, ühiskondlikus korras,” ütles Põltsamaa kunstiseltsi eestvedaja ja galerii projektijuht Ethel Hakkaja. “Galerii rajamise käigus sain kinnitust ütlusele, et sajast rublast olulisem on omada sadat sõpra, ning kogesin, et Põltsamaal on väga lahkeid ettevõtjaid, kes kunagi abist ei keeldu. Nii et peale rahastajate, põhiehitaja ja elektritööde tegija oleme tänu võlgu ka aktsiaseltsidele Kitzinger-Progress ja Viljandi Metall ning osaühingule Lepe Ehitus.”
Uuele galeriile nime leidmiseks kuulutas kunstiselts välja konkursi. Selle võitjaks ja galerii ristiemaks osutus Jõgeva kunstikooli õpetaja Elita Järvela. Nimi “pART” koorus Elita ja ta kolleegide vahelise dialoogi käigus välja kuidagi iseenesest. “p” tähendab Põltsamaad, “art” aga inglise keeles kunsti. Kui aga vaadelda galerii nime lihtsalt linnunimena, on sel samuti kohalikus kontekstis oma tähendus: jõeäärse Põltsamaa linnapildis on part vägagi tähelepanuväärne tegelane.
Nimekonkursi võiduauhinnana võttis Elita Järvela vastu Põltsamaa kunstiseltsi hallatava Põltsamaa kunstikooli vilistlase ja praeguse Eesti Kunstiakadeemia tudengi Kristina Aasa maalitud Põltsamaa vaate.
Kukelt peksa
Galerii avanäituse seitsmest autorist olid saanud aega endisesse kodulinna tulla neli: Tiit Pääsuke, Peeter Allik, Toivo Raidmets ja Peep Pedmanson. Igaüks neist rääkis ühe lõbusa ja kõneka loo oma lapsepõlvest. Tiit Pääsuke näiteks meenutas, kuidas ta Põltsamaal, täpsemalt Väike-Kamaris, kus ta toona koos vanematega elas, esimest korda elus peksa sai. Mitte inimeselt, vaid suurelt punaselt kukelt, kes talle pähe lendas ja nagu mingi müütiline põhjakotkas oma tiibadega päikese ära varjas.
“See oli mu lapsepõlve üks tugevamaid värvielamusi, mis mind kogu edaspidise elu mõjutanud on,” ütles nimekas maalikunstnik ja emeriitprofessor Tiit Pääsuke.
Omamoodi elamuse pakub ka kunstiseltsi uus galerii: soliidse ja väljapeetud näituseruumi asemel ootab vaatajat ees soojustamata pööning, kus lae asemel pea kohal paljad katusekonstruktsioonid ning kust jooksevad läbi sooja- ja ventilatsioonitorud. Küsimusele, kas selline galerii võiks kunstnikule inspireerivalt mõjuda, vastas Tiit Pääsuke, et temasugune kogenud ja enesekeskne tegija ei lase end enam ühestki galeriist “segada”. Küll aga võivad sellisest ruumist innustust saada kohaspetsiifilise kunsti tegijad. Seda, et tegemist on soojustamata ja mitteköetava ruumiga, ei pidanud Pääsuke kunsti nautimist takistavaks asjaoluks.
“Tõsist kunstihuvilist külm ei häiri,” arvas ta.
Seda, et külm kunsti näitamist ei takista, arvas ka Palamuse lähedal Eerikveres elav kunstnik Urmas Vaino. Küll aga avaldas ta kartust, et külm ruum võib niiskeks minna ning niiskus on teatud liiki taiestele juba tõsine vaenlane. Üldiselt leidis ta ruumi aga huvitava olevat.
“Selles galeriis on piisavalt avangardismihõngu, samas pakub see ka põnevate praktiliste lahenduste võimalusi,” ütles Urmas Vaino. “Teatud mõttes on see galerii teenäitajaks kogu Jõgevamaale. Siin on suured kõrged seinapinnad, kuhu kasvõi kuuemeetriseid maale üles riputada, ning siin annab igasuguseid nutikaid kujundusi välja mõelda. Esmapilgul näib see ruum enam soosivat moodsa kunsti eksponeerimist, aga samas tekitab klassika näitamine siin jälle põneva kontrasti.”
Galerii ristiema Elita Järvela lisas, et uues näitusepaigas on hea akustika, mis lubab seal kunsti ja muusika sümbioosist saadavaid elamusi pakkuda.
Tulgu ja tehku!
Põltsamaa linnapea Jaan Aiaotsa sõnul on üsna palju neid, kes hädaldavad, et Põltsamaa lossihoovis midagi ei toimu ning et loss muudkui laguneb.
“Olen tahtnud neile alati öelda: eks tulge siis ja tehke siin midagi ära!” ütles Jaan Aiaots. “Nüüd võin veel lisada, et võetagu eeskuju Ethel Hakkajast ja kunstiseltsist, kes tegid siin teoks oma unistuse ja rajasid kunstigalerii.”
Sealsamas lossihoovis paikneva Põltsamaa muuseumi varahoidja Vilja Roots ütles kunstiseltsi liikmetele aga lühidalt: “Suur loss on ees — laske edasi!”
Öelgu irisejad mida tahes, aga lossihoovi on tegijaid viimasel ajal tõesti tasapisi juurde tulnud. Lisaks muuseumile, kunstikoolile, kirikule, veinikeldrile ja nüüd siis ka galeriile on viimasel ajal lossikompleksis koha leidnud Põltsamaa Käsitööseltsi värkstuba ning Eesti pressimuuseumi asutamisega tegelev Ajakirjanduse Uurimis-
ja Koolituskeskus. Alates oktoobrist saavad lossi müür ja kirikutorn olema pimedal ajal valgustatud.
Tiit Pääsukese, Peeter Alliku ja Ave Nahkuri maale, Toivo Raidmetsa tootedisaini näidiseid, Viive Väljaotsa keraamilisi vabavorme, Mare Tralla videoinstallatsioone ja Peep Pedmansoni karikatuure saab galeriis Part vaadata kahe kuu jooksul. Tulevikus saab galeriis professionaalide loomingu kõrval näha ka Põltsamaa kunstikooli õpilaste töid.
Galerii pART avamise juhatas sisse väike häppening, mille käigus Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots ja Põltsamaa kunstiseltsi eestvedaja Ethel Hakkaja võtsid sisse Vera Muhhina sotsrealistlikust skulptuurist “Tööline ja kolhoositar” tuntud poosid.
RIINA MÄGI
