Muinsuskaitse Jõgevamaa osakonna vaneminspektor Sille Raidvere ja kõrgema kunstikooli õppejõud Heli Tuksam leppisid pärast Mustvees käiku ja Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku (MPEÕK) Mustvee püha piiskop Nikolause kirikuga (see on Tartu tn 14 asuva kiriku ametlik nimetus) tutvumist kokku, et maalingute osakonna üliõpilased tulevad siia suvepraktikale. Juunis hakkavad seitse praktikanti taastama kiriku võidukaare maalinguid.
“Leidsime, et Mustvee kirik on tudengitele hea praktikakoht. Kuigi see pühakoda pole võetud muinsuskaitse alla, on ülimalt hea, kui noored saavad siin restaureerimistöödele kaasa aidata. Õppejõu sõnul olin ma esimene, kes sellise probleemiga nende poole pöördus. Jäänuks ma veidi hiljemaks, oleksid noored leidnud rakendust juba mujal, mitte Jõgevamaal,” tõdes muinsuskaitsja Sille Raidvere, kes on ka ise selle kõrgkooli neli aastat tagasi lõpetanud. Tulevikus on plaanis kaasata ka kunstikooli skulptuuriosakonna tudengeid ? nemad saaksid oma suvepraktika ajal aidata taastada ja korrastada kalmistute vanu sepisaedu ja -riste. Maalingute osakonna tudengite järgmiseks tööks saab olema aga laemaalingute restaureerimine.
Mustvee püha piiskop Nikolause kirik on valminud 1865. aasta jaanuaris. Suurem remont tehti kirikus 1905. aastal, ilmselt sellest ajast ongi pärit pühakoja seina- ja laemaalingud. Kiriku siseseinad said uue värvikatte mullu, selleks eraldas raha ka siseministeerium.
Torma kabel saab taastatud
Läinud aastal tehti ennistustöid veel teisteski pühakodades ja kalmistutel. Jõgeva maakonna piiridesse jääb 51 kalmistut. Need on ajaloo- ja arheoloogiamälestised, mis kuuluvad muinsuskaitse alla. Mullu rahastas muinsuskaitseamet Jõgevamaa kinnismälestiste avarii-restaureerimistöid ja projekteerimistöid 1,3 miljoni krooniga. Enamik sellest kulus Võisiku mõisa kabeli, Roela mõisa moonakamaja katuse, Torma kalmistu kabeli interjööri ja Laiuse kalmistu kahe värava ja jupikese vana piirdemüüri restaureerimiseks ning Laiuse ja Maarja-Magdaleena pastoraadihoonete restaureerimisprojektide koostamiseks.
Muinsuskaitseameti rahade abil sai jätkata Torma kalmistu kabeli restaureerimist. “See neogooti stiilis 1889. aastal Laiuse ehitusmeistri Jüri Peepsoni ehitatud hoone on oma kellatorni ja kelladega nagu miniatuurne kirik. Muinsuskaitse all oleva hoone restaureerimist alustati juba 2002. aastal ning see töö on jätkunud, kuigi rahapuudusest tingitud pausidega, siiamaani. Mullu kevadeks taastati kabeli välisilme, interjööri restaureerimiseks eraldatud saja tuhande krooni eest sai taastada aga kivipõrandat. Järgmine hädatarvilik töö on kabeli vanade seinamaalingute taastamine. Küllap seegi keeruline töö saab kunagi tehtud,” rääkis muinsuskaitsja Sille Raidvere.
Pühakojad ootavad restaureerimisjärge
Kui palju raha eraldab Muinsuskaitseamet Jõgevamaa objektidele tänavu, selgub 1. veebruaril. Loodetavasti ulatub sellelgi aastal mälestiste avariilisele restaureerimisele ja projekteerimistöödele antav raha kõvasti üle miljoni krooni.
“Meil on vaja jätkata õige palju töid: peale EELK Laiuse Püha Jüri koguduse pastoraadihoone katuse on vaja raha ka konvendihoone; Võisiku, Elistvere mõisa aidahoone, Kuremaa Oettingeni jt kabelite restaureerimiseks. Juba aastaid ootab taastamist Maarja-Magdaleena kiriku sindlikatus, mis on praegu väga hõre ning paistab kohati läbi. Tänu hakkajate inimeste abile ja ettevõtlikkusele pole katusekonstruktsioonid siiski eriti palju kahju saanud ja on tänini säilinud. Selle kiriku katuse taastamine ongi Jõgevamaa restaureerimist vajavate objektide nimistu esireas. Jääme ootama, et riikliku programmi “Pühakodade säilitamine ja areng” nõukogu eraldab selleks ka raha,” avaldas muinsuskaitseameti Jõgevamaa esindaja Sille Raidvere lootust. Ta tunneb heameelt, et maakonna omavalitsused ja mittetulundusühingud on hakanud aktiivsemalt leidma võimalusi oma piirkonna jaoks väärtuslike, kuid mitte veel muinsuskaitse all olevate kinnismälestiste säilitamiseks ja restaureerimiseks.
ARDI KIVIMETS
